Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Viies teema https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/31/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

Mina lugesin Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. “Open Online Courses: Responding to Design Challenges” artiklit. Artiklis arutleti avatud õppe võimaluste ja komponentide üle. Järjest rohkem ja rohkem räägitakse avatud klassiruumist ja avatud õppemeetoditest. Artiklis esitatakase  avatud õppe põhimõte, millest tulenevalt saab õppimist muuta efektiivsemaks kui õppimine tehakse nähtavaks ja kättesaadavaks kõigile õppimisprotsessi osalevatele osapooltele. Seda põhimõtet soovitatakase jälgida ka veebipõhises õppes. Õppeprotsessis osalejate töö ja tulemused on kõigile nähtavad. Luues veebipõhist õpikeskkonda on väga oluline mõelda ka sellel, kuidas õppija saab tagasisidet oma õpiprotsessile ning kuidas toimub reflekteerimine. Õppija ootab, et igale tema tehtud tööle tuleb õpetajalt tagasiside. Kuna ise pole varem avatud veebipõhise õpekeskkonnaga kokku puutunud, siis võin öelda, et ka mina eeldasin või ootasin, et iga minu tehtud postistust jälgivad ja kommenteerivad õppejõud. Tõenäolislet tuleb selline mõtlemine enda õpingute kogemustest, kus on olnud põhiline õpilase ja õpetaja vaheline suhtelmine ja kaasõppijatel ei ole olnud selles protsessi rolli. Pean ütlema, et esimesi postitusi tehes mõeldes sellele, et õppejõud kommenteerib minu postitust, tekkis minus kooliõpilaslik ärevus. Tabasin ennast mitmel korral mõttelt, et ei tea kas see on ikka õige mida kirjutan. Nüüd olen sellest tundest üle saanud ja võin öelda, et selline õppimisvorm on väga hea, pingevaba.

Artiklist selgub, et luues avatud veebipõhist õpikeskkonda, peetakse väga oluliseks just õppijate omavahelist suhtlemist ja õppimisele tagasiside andmist. See ei õnnestu alata ning seetõtu on disainitud erinevaid veebikeskkondi, mis muudaks õppimise rohkem jälgitavaks ja toimivamaks. Ka meie õpingutes oodatakase omavahelist tagasiside andmist. Pean tunnistama, et minu jaoks on jätkuvalt võõras teiste õppijate tööde, postituste kommenteerimine. See võib olla kinni minu enda lapsepõlve õpikeskonnas saadud kogemustes. Väga raske on endas muuta seda tunnet, et kuidas mina lähen teise kaasõppija tööd kommenteerima. Kust ma võtan selle õiguse viidata ühele või teisele sisulisele aspektile. Kerge on anda tagasisidet nendele postitustele, mis mulle väga meeldivad või kust olen saanud häid ideid.
Olen artiklis esitatud väitega, et avatud veebipõhises õppimises on väga oluline õppijate omavaheline suhtelmine ja üksteise tööde jälgimine. Mulle pakub suurt tuge teiste postituste lugemine. Ma saan sealt tihti kinnitust, et minu mõtted on samal lainel või saan hoopiski uusi vaatenurki. Suhtlemiseks  ja arutelusk eelistan siiski silmast silma kontakti.

Ma leian, et avatud veebipõhises  õppes ei ole valesid vastuseid või valesti tehtud töid. Nii nagu  kontakttundides arutlustes oleme jõudnud tihti selleni, et inimesed õpivad erinevalt ja nende arusaam asjadest on erinev, nii leian, et ka iga postitus mingil teemal on õige ja inimese maailmapildist lähtuv. Seetõttu jääb minu jaoks õhku küsimus, kas on mõtet luua avatud õpikeskkonda, kui õppimise tulemusel peab õppijat hindama. Mida siis hinnatakase – kas protsessi osalemist või õppija mõtete ühildumist õpetaja või teiste õppijatega? Siinkohal võin vist vastata oma küsimusele – õppijal tuleb tuleb luua õpiplaan, seada eesmärk. Kuidas seda tehakse aga koolis, mingi aine raames, kus eesmärk tuleneb õppekavast? Siis seab ju eesmärgi õpetaja, kuhu õpilased peaksid jõudma.

Ootan oma mõtetele kommentaare!

Kasutatud kirjandus: Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (toim), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (lk 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.

Viide ülesandele