RSS

Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

08 nov.

Viies teema https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/31/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

Mina lugesin Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. “Open Online Courses: Responding to Design Challenges” artiklit. Artiklis arutleti avatud õppe võimaluste ja komponentide üle. Järjest rohkem ja rohkem räägitakse avatud klassiruumist ja avatud õppemeetoditest. Artiklis esitatakase  avatud õppe põhimõte, millest tulenevalt saab õppimist muuta efektiivsemaks kui õppimine tehakse nähtavaks ja kättesaadavaks kõigile õppimisprotsessi osalevatele osapooltele. Seda põhimõtet soovitatakase jälgida ka veebipõhises õppes. Õppeprotsessis osalejate töö ja tulemused on kõigile nähtavad. Luues veebipõhist õpikeskkonda on väga oluline mõelda ka sellel, kuidas õppija saab tagasisidet oma õpiprotsessile ning kuidas toimub reflekteerimine. Õppija ootab, et igale tema tehtud tööle tuleb õpetajalt tagasiside. Kuna ise pole varem avatud veebipõhise õpekeskkonnaga kokku puutunud, siis võin öelda, et ka mina eeldasin või ootasin, et iga minu tehtud postistust jälgivad ja kommenteerivad õppejõud. Tõenäolislet tuleb selline mõtlemine enda õpingute kogemustest, kus on olnud põhiline õpilase ja õpetaja vaheline suhtelmine ja kaasõppijatel ei ole olnud selles protsessi rolli. Pean ütlema, et esimesi postitusi tehes mõeldes sellele, et õppejõud kommenteerib minu postitust, tekkis minus kooliõpilaslik ärevus. Tabasin ennast mitmel korral mõttelt, et ei tea kas see on ikka õige mida kirjutan. Nüüd olen sellest tundest üle saanud ja võin öelda, et selline õppimisvorm on väga hea, pingevaba.

Artiklist selgub, et luues avatud veebipõhist õpikeskkonda, peetakse väga oluliseks just õppijate omavahelist suhtlemist ja õppimisele tagasiside andmist. See ei õnnestu alata ning seetõtu on disainitud erinevaid veebikeskkondi, mis muudaks õppimise rohkem jälgitavaks ja toimivamaks. Ka meie õpingutes oodatakase omavahelist tagasiside andmist. Pean tunnistama, et minu jaoks on jätkuvalt võõras teiste õppijate tööde, postituste kommenteerimine. See võib olla kinni minu enda lapsepõlve õpikeskonnas saadud kogemustes. Väga raske on endas muuta seda tunnet, et kuidas mina lähen teise kaasõppija tööd kommenteerima. Kust ma võtan selle õiguse viidata ühele või teisele sisulisele aspektile. Kerge on anda tagasisidet nendele postitustele, mis mulle väga meeldivad või kust olen saanud häid ideid.
Olen artiklis esitatud väitega, et avatud veebipõhises õppimises on väga oluline õppijate omavaheline suhtelmine ja üksteise tööde jälgimine. Mulle pakub suurt tuge teiste postituste lugemine. Ma saan sealt tihti kinnitust, et minu mõtted on samal lainel või saan hoopiski uusi vaatenurki. Suhtlemiseks  ja arutelusk eelistan siiski silmast silma kontakti.

Ma leian, et avatud veebipõhises  õppes ei ole valesid vastuseid või valesti tehtud töid. Nii nagu  kontakttundides arutlustes oleme jõudnud tihti selleni, et inimesed õpivad erinevalt ja nende arusaam asjadest on erinev, nii leian, et ka iga postitus mingil teemal on õige ja inimese maailmapildist lähtuv. Seetõttu jääb minu jaoks õhku küsimus, kas on mõtet luua avatud õpikeskkonda, kui õppimise tulemusel peab õppijat hindama. Mida siis hinnatakase – kas protsessi osalemist või õppija mõtete ühildumist õpetaja või teiste õppijatega? Siinkohal võin vist vastata oma küsimusele – õppijal tuleb tuleb luua õpiplaan, seada eesmärk. Kuidas seda tehakse aga koolis, mingi aine raames, kus eesmärk tuleneb õppekavast? Siis seab ju eesmärgi õpetaja, kuhu õpilased peaksid jõudma.

Ootan oma mõtetele kommentaare!

Kasutatud kirjandus: Väljataga, T., Põldoja, H., Laanpere, M. (2011). Open Online Courses: Responding to Design Challenges. H. Ruokamo, M. Eriksson, L. Pekkala, & H. Vuojärvi (toim), Proceedings of the 4th International Network-Based Education 2011 Conference The Social Media in the Middle of Nowhere (lk 68-75). Rovaniemi: University of Lapland.

Viide ülesandele

 

 
2 kommentaari

Kirjutas &emdash; 08/11/2015 toll õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

 

Sildid: ,

2 responses to “Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

  1. g2tlinj

    11/11/2015 at 04:01

    Eks see üksteise kommenteerimine on veidi võõras, jah. Siiani teeme me seda kuidagi väga pealiskaudselt. Samas on olnud teemasid, kus ma väga huviga lugesin teiste töid, kuna teadsin, et sealt saan palju uut ja kasulikku infot.

    Avatud õppe vormi saab kasutada kindlasti täiskasvanu õppes, kuid üldhariduskooli madalamates astmetes minu arvates mitte. Õpilased ei ole harjunud teistele oma mõtteid sellisel kujul avaldama.

    Liked by 1 person

     
  2. Hans Põldoja

    13/11/2015 at 02:27

    Olen nõus, et blogipõhist avatud õppimist ei saa hinnata samamoodi nagu traditsioonilisi õppimisviise. Sellepärast hinnatakse seda kursust ka ainult arvestatud / mittearvestatud skaalal. Kui on ikkagi kursuse lõpuks hinnet vaja, siis saab selle kuidagi eraldi ülesannete eest saadud õpimärkide vms põhjal kokku panna. Esimestel aastatel proovisin ma ka blogipostitusi hinnata, aga selliste arutlust nõudvate teemade puhul on keeruline ja mitte eriti mõistlik mingi 5- või 10-punktise hindamisskaala kasutamine postituste jaoks.

    Ma arvan, et õppija poolt õpilepingus püstitatud ülesannete ja õppekavast lähtumise vahel pole mingit suurt vastuolu. Meie kursusel on ju ka ainekaardis ja kursuseprogrammis kirjas kursuse eesmärgid ja õpiväljundid. Õppijapoolne õpileping lihtsalt täpsustab, mis teda kursuse piires kõige enam huvitab.

    Meeldib

     

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: