Kogemus
Käidud on ju palju ja nähtud veel rohkem. Taristuseminar on olnud minu jaoks väga hariv aine. Juba sellepärast, et ma ei ole Tallinnaga väga tuttav olnud. Nii et, sain kaks ühes – nägin huvitavaid ja erinevaid asutusi ja süsteeme ning samas õppisin ka Tallinnat tundma ja Tallinnas liiklema. Juba julgen ka autoga päälinna minna :).
Muljet avaldas mulle meie käikutest kõige suuremal määral HITSA. Ma ei olnud seal varem käinud ja sain sealt kohe kamaluga infot, mida saan oma asutuses kohe kasutada ja rakendada. Liitsin ennast ka haridustehnoloogide listiga, kust loodan informatiivset ja operatiivset infot saada. Kuna ma Oru lasteaias käia ei saanud, siis jagan oma muljeid hoopis Tallinna Suitsupääsupesa lasteaia külastusest. Käisin seal Tartumaa lasteaedade direktorite õppereisil. Me läksime sinna küll tutvuma Persona Dolls metoodikaga, kui avastasime, et see lasteaed on taristus väga innovaatiline võrreldes paljude teiste lasteaedadega. Igas rühmas olid interaktiivsed tahvlid, arvutitest rääkimata ja asutuse suund oli paberivabable tegevusele. Ma olin väga üllatunud, kuna siiani on jäänud mulle mulje, et Tallinnas ei ole eriti võimalik innovaatiliselt tegutseda, igat sammu kontrollib ja reguleerib linnavalitsus. Üllatus oli meile suur, kui saime teada, et lasteaia eelarve antakse kogu ulatuses lasteaia direktori otsustada. Juht ise jagab, planeerib ja otsustab. Ta peab vaid talle antud numbriga toime tulema. Siit siis tõsiasi, lasteaedade olukordade probleemiks ei ole omavalitsuse sekkumine, vaid valikute tegemine ja juhtimisvõimekus.
Teine väga positiivse kogemuse olen saanud Tartu Terakese lasteaiast, kus kasutatakase igapäevases õppetöös iPade. Seal sain rahustava tunde, et riistavara ei ole vaja ületähtsustada.
Mõlema lasteaia puhul võib öelda, et nad on heaks eeskujuks, kuna seal on jõutud arusaamisele, et riistvara on vaid vahend, mitte pidev ja läbiv teema. See on teadmine, mis peaks jõudma kõigi lasteaedade juhtide, õpetajate ja lastevanemate mõttemaailma. Tahvelarvuti, interaktiivne tahvel, arvutid, jne, neid kõiki tuleb teadlikult ja targalt kasutada, siis võidavad kõik.
Turvalisus
Turvalisus ja isikukaitse on praegu päris aktuaalne teema. Olen arutlenud õpetajatega piltide ja videote ülelaadimise teemal. Arvamused jagunevad tihti kaheks. Osade arvates on parem tegutseda põhimõtte järgi – parem karta kui kahetseda. Et pahandust ei tekiks, siis ei ole vaja lastega pilte ja videoid avalikult üle panna. Teised arvavad, et kui aga on tegemist kinnise grupi või blogiga, siis võiks ikka pilte ja videoid vanematega jagada. See annab ju ülevaate ja tagasiside lapse tegemistest lasteaias.
Ise arvan, et enne kui tonti näha tuleks küsida. Esimese asjana on vaja lastevanematele selgitada, mis eesmärgil ja milliseid pilte ja videoid teeme ning seejärel küsida nõusolek lapse pildistamiseks ja filmimiseks õppetegevuse jäädvustamiseks. Usun, et kui nõnda toimetada, siis ei ole lastevanematel ka midagi selle vastu, kui vahel mõni hästi välja tulnud õppevideo või pilt ka lasteaia avalikule veebilehele või FB lehele pannakse.
Võti on suhtlemises!
