Vastus kolmandas teemas püstitatud küsimusele milliseid sisuhaldusvahendeid olen kasutanud võiks olla järgmine – enesele teadmatagi olen Veeb 2.0 vahendeid kasutanud päris mitmeid – Weebly, Blogger, WordPress.
Pean tunnistama, et see mõiste oli minu jaoks segane ja arusaamatu. Siiani ei olnud väga süüvinud selle mõiste olemusse. Wikipeedia seletab seda mõistet lahti järgmiselt “Veeb 2.0 on teise põlvkonna veebidisain, mis võimaldab inimestevahelist infovahetust ja koostööd suhtlusvõrgustike, vikide, veebipäevikute, RSS-toidete, ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebiprogrammiliideste ning mitmesuguste veebiteenuste kaudu.” Ehk siis see on vahend veebikeskonnas, kuhu saan koguda mulle olulise info ja materjalid, mida saan jagada ning kus saan suhelda teemast huvituvate inimestega.
Minu kogemus
Põldoja (2016) märgib, et Veeb 2.0 sisuhaldusvahendeid võib jagada ajaveebiplatvormideks, vikiplatvormideks ning lihtsateks kodulehekülje sisuhaldussüsteemideks. Minu kogemused piirduvad ajaveebiplatvormi ja kodulehekülje sisuhaldamisega.
Erinevatel eesmärkidel olen koostanud Bloggeris mitmeid ajaveebe. Mis tänasel päeval on jäänud minu eelmise töökoha varanduseks.
Praegusel hetkel olen hakanud rohkem kasutama WordPressi ja Weeblyt. WordPressi kasutan nüüd võibolla õpingute tõttu, sest varem ei olnud ma selle keskkonnaga väga tuttav. Ennem õpinguid alustasinTartumaa koolieelsete lasteasutuste juhtide ühenduse blogi pidamisega, kuid jäin seal paljude asjadega hätta. Tänaseks on minu okused märgatavalt paranenud.
Weeblyt olen varem kasutanud oma e-porfolio loomiseks, eelmises töökohas kogemuste kogumise keskkonnana ning oktoobris alustasin meie lasteaiale kodulehe loomisega, kuhu koondame kõik meile olulise info ja kogemuse.
Kõigil neil keskkondadel on omad head ja vead, pead olema nutikas et saada tulemus, mis sobib.
Minu jaoks on olnud kõige suurem dileema oma koostatud veebikeskkonna saatusega, kui sa vahetad töökohta. Kuna vahetasin sügisel töökohta, siis mõtlesin pikalt kuidas toimida. Jagasin oma eelmises lasteaias loodud veebikeskkondadele administraatori õigused õpetajatele, kes võiksid seda edasi toimetada, kuid praegu näen, et need lehed seisavad ja midagi ei toimu. Minu nimi on enamus postitustel küljes, vahepeal mõtlen, et kustutaks need need lehed…. Kuidas oleks õige?
Õppematerjalide loomiseks loodud keskkonnad
Lugemismaterjali läbitöötades, mõtlesin et õppematerjalide loomiseks mõeldud keskkondi uurin lasteaiaõpetajatele sobivuse aspektist lähtuvalt. Kõigepealt alustasin Õpiveebi uurimisega. Mõtlesin, et see on eestikeelne keskkond ja oleks lasteaiaõpetajatele sobilik. Pidin kahjuks pettuma, kuna see on koolikeskne keskkond ja lasteaiaõpetajal ei ole seal midagi teha. Järgmisena uurisin Open Author keskkonda. See jäi mulle silma juba siis, kui tegelesin repositooriumite uurimisega ning leidsin alusharidusele sobilikke materjale. Selles keskkonnas navigeerimine oli suhteliselt lihtne, nii et usun, et see sobiks lasteaiaõpetajatele küll. Vaja vaid inglise keelt osata.
Kõkkuvõtteks arvan, et veeb 2,0 vahendid annavad väga häid ja mitmekülgseid võimalusi oma eesmärkidest lähtuvalt materjale koostada ja koondada.
Kasutatud kirjandus
Põldoja, H. (2016). Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadresseil 13.03.2016 http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/
Veeb 2.0. (kuupäev puudub) Wikipeedia. Loetud aadressil 13.03.2016 http://et.wikipedia.org/wiki/Veeb_2.0
HT15 