Weeb 2.0 vahendite kasutamine

Vastus kolmandas teemas püstitatud küsimusele milliseid sisuhaldusvahendeid olen kasutanud võiks olla järgmine – enesele teadmatagi olen Veeb 2.0 vahendeid kasutanud päris mitmeid – Weebly, Blogger, WordPress.
Pean tunnistama, et see mõiste oli minu jaoks segane ja arusaamatu. Siiani ei olnud väga süüvinud selle mõiste olemusse. Wikipeedia seletab seda mõistet lahti järgmiselt “Veeb 2.0 on teise põlvkonna veebidisain, mis võimaldab inimestevahelist infovahetust ja koostööd suhtlusvõrgustike, vikide, veebipäevikute, RSS-toidete, ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebiprogrammiliideste ning mitmesuguste veebiteenuste kaudu.”  Ehk siis see on vahend veebikeskonnas, kuhu saan koguda mulle olulise info ja materjalid, mida saan jagada ning kus saan suhelda teemast huvituvate inimestega.

Minu kogemus

Põldoja (2016) märgib, et Veeb 2.0 sisuhaldusvahendeid  võib jagada ajaveebiplatvormideks, vikiplatvormideks ning lihtsateks kodulehekülje sisuhaldussüsteemideks. Minu kogemused piirduvad ajaveebiplatvormi ja kodulehekülje sisuhaldamisega.
Erinevatel eesmärkidel olen koostanud Bloggeris mitmeid ajaveebe. Mis tänasel päeval on jäänud minu eelmise töökoha varanduseks.

Praegusel hetkel olen hakanud rohkem kasutama WordPressi ja Weeblyt. WordPressi kasutan nüüd võibolla õpingute tõttu, sest varem ei olnud ma selle keskkonnaga väga tuttav. Ennem õpinguid alustasinTartumaa koolieelsete lasteasutuste juhtide ühenduse blogi pidamisega, kuid jäin seal paljude asjadega hätta. Tänaseks on minu okused märgatavalt paranenud.
Weeblyt olen varem kasutanud oma e-porfolio loomiseks, eelmises töökohas kogemuste kogumise keskkonnana ning oktoobris alustasin meie lasteaiale kodulehe loomisega, kuhu koondame kõik meile olulise info ja kogemuse.
Kõigil neil keskkondadel on omad head ja vead, pead olema nutikas et saada tulemus, mis sobib.

Minu jaoks on olnud kõige suurem dileema oma koostatud veebikeskkonna saatusega, kui sa vahetad töökohta. Kuna vahetasin sügisel töökohta, siis mõtlesin pikalt kuidas toimida. Jagasin oma eelmises lasteaias loodud veebikeskkondadele administraatori õigused õpetajatele, kes võiksid seda edasi toimetada, kuid praegu näen, et need lehed seisavad ja midagi ei toimu. Minu nimi on enamus postitustel küljes, vahepeal mõtlen, et kustutaks need need lehed…. Kuidas oleks õige?

Õppematerjalide loomiseks loodud keskkonnad

Lugemismaterjali läbitöötades, mõtlesin et õppematerjalide loomiseks mõeldud keskkondi uurin lasteaiaõpetajatele sobivuse aspektist lähtuvalt. Kõigepealt alustasin Õpiveebi uurimisega. Mõtlesin, et see on eestikeelne keskkond ja oleks lasteaiaõpetajatele sobilik. Pidin kahjuks pettuma, kuna see on koolikeskne keskkond ja lasteaiaõpetajal ei ole seal midagi teha. Järgmisena uurisin Open Author keskkonda. See jäi mulle silma juba siis, kui tegelesin repositooriumite uurimisega ning leidsin alusharidusele sobilikke materjale. Selles keskkonnas navigeerimine oli suhteliselt lihtne, nii et usun, et see sobiks lasteaiaõpetajatele küll. Vaja vaid inglise keelt osata.

Kõkkuvõtteks arvan, et veeb 2,0 vahendid annavad väga häid ja mitmekülgseid võimalusi oma eesmärkidest lähtuvalt materjale koostada ja koondada.

 

Kasutatud kirjandus
Põldoja, H. (2016). Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks.  Loetud aadresseil 13.03.2016 http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/
Veeb 2.0. (kuupäev puudub) Wikipeedia. Loetud aadressil 13.03.2016 http://et.wikipedia.org/wiki/Veeb_2.0

 

Neljas teema – tehnoloogiad ja standardiseerimine…

…või teisisõnu pane erinevad asjad omavahel tööle!

Uh, seekord pean tunnistama, et mul läks väga palju aega nende erinevate keskkondade vaatamiseks ja katsetamiseks. See teema on just olnud see, mida olen oodanud. Minu senine õppimisstiil on olnud hüplik. Püüdsin luua oma blogis süsteemi, mis aitaks tuua erinevad keskkonnad ühte kohta kokku. kohati on mul see ka õnnestunud. Koondades erinevate ainete õpikeskkonnad blogis loendina alustan ma tavaliselt oma õppimisülesannetega just oma blogi lehelt. Kuid sellest ei ole piisanud. Siiani olin hädas sellega, et uus info erinevates keskkondades ei jõua alati õigeaegselt minuni.

Nüüd on mul Feedly! :) Olen püüdnud varem ka seda rakendust iPadis kasutada, kuid asi jäi oskuste ja arusaamise taha toppama. Nüüd sain asja käima ja olen ülimalt rahul ja tänulik. See rakendus aitab oluliselt aega kokkuhoida. Olen varem kogunud huvitavaid linke Evernote loendisse, kuid sinna ei tule uut info, pean ise käima vaatamas. Nüüd panen need lingid Feedlysse ja saan pidevalt uut infot, kui kusagil on tulnud uus postitus. Sama plaanin teha ka Pinterestiga!

Twitter – olen olnud selle rakenduse suhtes natuke skeptilise hoiakuga. Minu jaoks on see siiani olnud selline pinnapealne sotsiaalmeedia vidin. Mõned aastad tagasi lõin sinna konto, kuid ei leidnud seal midagi ega kedagi, mida oleksin tahtnud jälgida, ammugi veel ise midagi “säutsuda”. Ütleme nii, et meedia on selle rakenduse minu jaoks natuke ära rikkunud. Nüüd, tehes ülesannet, mõistsin, et kui ise leiad enda jaoks olulised inimesed, olulised märksõnad ja teemad mida jälgida, siis võib sealt ka head infot saada. Ma ei ole küll praegu pärsi kindel, kas ma jõuan kõiki rakendusi korraga jälgida, kuid tahan kindlasti ära proovida.

Rohkem aega nõudev oli IFTTT, olen oma endiselt kolleegilt korra kuulnud sellest lehest, kuid ei saanud eriti selle vajalikusest aru. Nüüd siis proovisin ise “reegleid” luua. Esmalt proovisin kasutada teiste loodud reegleid – näiteks Spotify ja Youtube ühendamist. No ei õnnestunud, ei hakanud tööle. Siis proovisin ise luua reegli ja see õnnestus. Sidusin Pinteresti ja oma lasteaia jaoks loodud blogi. Kui leian põneva “pinni” seoses iPadi kasutamisega lasteaias, tuleb WordPressi postituse mustand, mida saan siis kohendada ja postitada. Jube lahe asi! Jällegi aitab aega kokkuhoida ja ka asju meeles pidada.

Ülesandes oli vaja proovida mõnda endale uut rakendust või keskkonda. Minu jaoks olid kõik kolm – Feedly, Twitter ja IFTTT väga põnevad ja õpetlikud avastused. Ülesandes antud loendist olen kasutanud Skype, Hangouts´i, Facetime, Evernote. Igal keskkonnal on omad plussid ja omad miinused. Kõige rohkem eelnimetatutest kasutan õppimiseks Evernote. Mulle meeldib, et sellel on mitmeid funktsioone, et on olemas nii arvutis kui iPadis kasutatav versioon ja et saan siduda Skitchi ja mitme teise rakendusega.

Lisaks nendele rakendustele kasutan mina väga palju lehte, mis on ka omamoodi järjehoidja. See on väga hea leht just siis, kui pead kasutama erinevaid arvuteid ja sa ei saa alati oma Google Chrome järjehoidjaid kätte.

Kõiki neid rakendusi tuleks ja peaks kasutama õppetöö läbiviimisel. Mina leian, et need on lausa olulised abivahendid, mida lapsed võiksid juba koolis õppida kasutama, et paremini oma aega kasutada ja oma õpikeskkonda disainida. Ise olen vaikselt suunanud nii juhtkonna liikmeid kui ka õpetajaid mõningaid vahendeid kasutama. Mõni võtab need kasutusse, mõni mitte. Eks igaüks peab ise tunnetama, mis on kõige vajalikum.

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/20/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine-3/

 

Uuring Lohkva Lasteaia digipöördeks valmisolekust

Meie lasteaias läbiviidud uuringud on ühistöö. Kuna meie  lasteaia õpetaja Tea Hermann õpib Tallinna Ülikoolis lasteaiaõpetaja eriala lisaerialana ka haridustehnoloogiat, siis ühildasime oma kodutööd. Olen selle eest Teale väga tänulik.
Kuna lasteaias on seadmete kättesaadavus piiratud, siis keskendusime kahele teemale ja viisime läbi ühe küsitluse personali hulgas ja ühe lastevanemate hulgas. Küsitlused koostati Google Drive keskkonnas ja jagati läbi meililistide.

Küsitluste teemadeks oli:
1) milliseid veebikeskkondi  või veebivahendeid kasutavad Lohkva Lasteaia õpetajad ja juhtkond töö planeerimiseks, läbiviimiseks ja lastevanematega suhtlemiseks;
2) lastevanemate arvamuse seoses IKT vahendite kasutamisega lasteaia õppetöös.

Personali küsitluse tulemused

Personali küsitluslink ja kokkuvõte on kättesaadav õpetaja Tea Hermanni blogist (Hermann, 2015).
Küsitluse tulemusel selgus, et õpetajad kasutavad vaatamata vähestele tehnilistele võimalustele mitmeid keskkondi ja on valmis õppima ja omandama uusi teadmisi ja oskuseid. Hetkel kasutatavad keskkonnad on õpetajale pigem planeerimise abivahendid ja tegevuse illustreerijad kui reaalsed õppeeesmärgil kasutatavad vahendid.

Uute inimeste lisandumisega lasteaia kollektiivi on saadud ideid, mida võiks kasutama hakata vanematega suhtlemiseks (näiteks rühma FB kinnine grupp).

Lastevanemate küsitluse tulemused

Lastevanemate küsitluse tulemusi ei saa üldistada kogu maja vanemate arvamusena, sest 76 lapse lapsevanematest vastas vaid 18, kuid mingi info me enda jaoks siiski saime.

Vanemad kinnitasid keskkondade kasutamises infot, mida juba õpetajatelt olime saanud. Riistvaralise kasutamisega seotud küsimused olid aga meie jaoks suhteliselt positiivsed. Nii nagu me eeldasime, siis vägapalju lapsed on kodus kokkupuutunud nii arvutite kui ka tahvelarvutitega.

Lastele võimaldatakase kasutada seadmeid nii multikate vaatamiseks kui ka erinevate rakenduste kasutamiseks.

Lapsevanemad suhtusid enamus  positiivselt (18st 4 oli vastu) erinevate seadmete kasutamisse lasteaia õppetöös. Küsitluses lõin koos näidisvideotega loetelu seadmetest , mis võiksid meie arvates olla esmased vahendid töös lastega. Järgneval joonisel on näha milliseid seadmeid soosivad lapsevanemad  kõigie rohkem.

Väga head meelt tegi aga vanemate soov saada rohkem teada, kuidas kasutada õpetlikke rakendusi kodus. Siin kohal on lasteaial võimalus lapsevanemaid õpetada ja suunata, et lapsed kasutaksid seadmeid ka kodus õigesti ja turvaliselt.

Kokkuvõtvalt võib kahe küsitluse tulemuste kohta öelda, et õpetajad ja lapsevanemad on valmis arenema ja tegema koostööd, mis annab mulle tohutult innustust jamotivatsiooni.

Kasutatud kirjandus:

T. Hermann, (2015). Haridustehnoloogi praktika I, Lohkva Lasteaia õpikeskkondade kaardistus. personal. ( ajaveebi postitus). Loetud aadressil https://hermanntea.wordpress.com/2015/10/09/haridustehnoloogi-praktika-i/