RSS

Sildiarhiiv: nõustamine

Haridustehnoloogia roll õppetegevuse kvaliteedi tõstmisel

Koolitusprogramm „Tuleviku õpetaja“ kodulehel olevast sõnaraamtust võime lugeda selgitust mõistele haridustehnoloogia  – haridustehnoloogia (ingl.k. educational technology)   on interdistsiplinaarne valdkond, mis kaasab endas inimesi, protseduure, ideid, tehnoloogiat ja kõige selle organiseerimist, et analüüsida probleeme ja kavatsusi, nende rakendamist ja hindamist ning kõikide selliste probleemide lahendusi, mis võivad tekkida mistahes õppimise käigus.  Haridustehnoloog (ingl.k. educational technologist) on samale allikale tuginedes  isik, kes aitab sisu-spetsialistidel õppeprotsessi planeerida, veebipõhise õpetamise jaoks sobivaid strateegiad ja õpikeskkonna vahendeid valida ning õpikeskkonda disainida.  Haridustehnoloogi ülesandeks on koordineerida e-õppe ja IKT alast tegevust, leides uusi innovaatilisi lahendusi, arendades, nõustades ja toetades kooli personali ning õpilaskonda digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis. (Eesti Haridustehnoloogid, kuupäev puudub).

Haridustehnoloogia rolli määrtalemisel alushariduses tuginen nii eelpool esitatud mõistete segitustele kui ka oma kogemusele.

Lasteaias õppealajuhatajana töötades näen igapäevaselt olukordi, kus haridustehnoloogia kasutamine annakas juurde palju võimalusi õppetegevuse kvaliteedi tõstmiseks ka lasteaias. Tuginedes oma eelnevale kogemusele saan kindalt väita, et tehnoloogia kasutamine lasteaia tegevustes annab võimluse arendada just lasteaia õppekavas esitatud  ja minu arvates kõige olulisiemaid oskuseid – üldoskuseid.  Vaadeldes lasteaia õppetegevusi, kipuvad õpetajad kasutama tihtipeale traditsioonilisi õppemeetoteid ning keskendutakse niiöelda ainevaldkondade oskuste ja teadmiste omandamisele, tahaplaanile jääb sihipärane ja planeeritud üldoskuste arendamine – kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused jne. Tihti õpetajad eeldavad, et need oskused arenevad lapsel niiöelda kõigemuu kõrval. Siinkohal saab suunata haridustehnoloog kasutama tänapäevaseid võimalusi, mis on uued ja huvitavad.

Näide: 6 aastased lapsed õpivad seeni tundma. Traditsiooniliselt minnaksesellise teema puhul  kahte teed:

  • Võetakse rühgma pildimaterjal, raamatud ja toimub pildivaatlus, arutelu.
  • Minnakse õppekäigule metsa, kus võimalik seenega tutvuda oma loomulikus keskkonnas.

Kumbki lähenemine ei ole vale, küll aga jääb tihti see tegevus õpetajakeskseks. Mõlema meetodi puhul on lastel suhteliselt väike võimalus ise suunata oma tegevust, mõelda, leida seoseid varem õpituga – näiteks võtta seen ja välja uurida, mis on seene nimi ja  kas see on söödav või mürgine.

Sellise lähenemise võimaluse annaks aga tehnoloogia. Kasutades seeneaabitsa rakendust tahvelarvutites, saaksid lapsed kas toas või metsas teha koostööd – lastest moodustatakse rühmad,  rühm otsib endale ühe seene, seejärel otsitakse koos seeneaabitsast visuaalse võrdluse tulemusel õige seene pildi, saadatkse teada seene nimi ning määratakse eelenvalt õpetaja poolt selgituste kaudu selgeks õpitud tingmärgi järgi seene söödavuse. Kui ollakse metsas, saaks seenest teha pildi ja seen saaks jääda oma keskkonda, kui teda ei korjata söögitegemise eesmärkil kaasa. Lapsed peaksid sellise meetodi kasutamisel suhtlema, tegema järeldusi looma seoseid, tegema koostööd ja samas ka saaksid arendada ja rakendada juba omandatud oskuseid. Õppetegevuse kvaliteet tõuseks.

Kõike seda lugedes võib tunduda, et see on lasteaia lapsele liiga raske, kuid ei. Lapsed on nutikad ja moodustades sellised rühmad, kus on erinevate oskuste ja arengutasemetega lapsed saavad nad koostööd tehes sellise ülesandega hästi hakkama.

Kogu selle arutelu tulemusel olen veendunud, et alushariduses on haridustehnoloogil väga suur roll õpetajate mõttemaailma muutmisel, tehes seda  läbi väikeste toetavate mõtete ja ideede jagamisega. Haridustehnoloog peab alguses olema pidevalt olemas positiivse toena ja abivalmina. Ilma nende omadusteta eesmärgini ei jõua. Kui õpetajad on saanud esimese eduelamuse, läheb juba areng kiiresti. Olen seda ise tunda saanud.

Teise valdkonnana oma töös näen  praegu kogu lasteaia dokumentatsiooni keskkonna süstematiseerimist  ja samas paindlikult tööle saamist. Näen palju dubleerimist ja liiga palju erinevaid eraldiseisvaid dokumente, mida saaks ühtse süsteemi ja keskkonna kasutusele võtmisega vähendada ja optimeerida.

 

Kasutatud kirjandus:

Eesti Haridustehnoloogid (kuupäev puudub). Haridustehnoloogidest.  Loetud 14. September 2015 aadressil http://www.haridustehnoloogid.ee/haridustehnoloogidest/

HITSA Innovatsioonikeskus (kuupäev puudub). Koolitusprogramm Tuleviku õpetaja sõnaraamat. Loetud 14. September 2015 aadressil http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/sonaraamat/

 

 

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.

 
 

Sildid: ,