Viiendaks teemaks on kohanev ja kehakogemuslik õppimine. Mina keskendun oma postituses oma lasteaia pedagoogide digipädevuste omandamise õpiökosüsteemile.
Pata (2016) märgib, et “Õpiökosüsteemid on avatud, muutuvad dünaamiliselt, õppijad kohanevad neis ja on iseorganiseeruvad, õpiökosüsteemi ülesehitus toob kaasa ilmnevate ja ennustamatute sündmuste teket. Õpidisainid peavad määramatust ja avatust arvesse võtma, olema dünaamilised ja innovatiivsed”. Meie lasteaias on kujunenud viimase aasta jooksul omapärane õpiökosüsteem. Seoses lasteaia laienemisega ja uute töötajate lisandumisega, tuli asutusse päris palju uut teadmust ja kogemust. Uued tööle asunud õpetajad on võrreldes vanemate töötajatega suurema tehnoloogiliste vahendite ja võimaluste kasutamise kogemusega õppetöös. “Vanemad olijad” hakkasid märkama põnevaid tegevusi, mida uued tulijad tegid. Neil tärkas huvi ja soov ise midagi sarnast teha. Ka mina olin uus tulija, alustasin sellel õppeaastal meie lasteaias täiskohaga õppealajuhataja tööd. Kuna minul endal on samuti suur huvi tehnoloogia ja digiõppe vastu, siis paratamatult kandub see ka meie õppetöösse. Lasteaeda said ostetud iPadid, rühmadesse said soetatud arvutid. Olemas on projektorid ja apple tv. Seega riistvaraline valmisolek tegutsemiseks on olemas, puudus vaid õpetajate know how. Koos uute õpetajatega alustasime kollegilt kollegile õpitubade läbiviimist. iPadi õpitubades õppisime seadme kasutamist, tutvusime erinevate rakendustega, oleme viinud läbi koolituse kuidas teostada lastega GPS kunsti. Seega võib öelda, et meie maja töötajad kohanesid uue keskkonnaga ja läksid kaasa neile ootamatult tekkinud uue olukorraga. Sellist asjade ositiivset käiku me otseselt juhtkonnaga ette ei näinud, meil oli küll eesmärk muuta õpikeskkonda kaasaegsemaks ja mitmekülgsemaks, kuid sellist iseensest tekkinud õpikeskkond õpetajatele me ette näha ei osanud.
Õpiökosüsteemi ei saa kontrollida, kuid seda saab toetada ja toita (Pata, 2016). Jälgides õpetajate huvi kõrvalt, mõistsin ma, et nende motivatsiooni tuleb hoida kõrgel läbi nende toetamise. Õpetajad alustasid hoogsalt uute teadmiste omandamisega, kuid tihti tekkis praktikas mitmeid tagasilööke ja tõrkeid. Siinkoal on minu nõustamisel ja toetamisel oluline roll. Lisaks individuaalsele juhendamisel leidsin, et õpetajatele on vaja juhendeid, materjale, millest nad ise saavad abi otsida. Nii sai loodud meie blogi, kus olen alustanud erinevate juhendite ja ideede kokkukogumist erinevate õppekava valdkondade mitmekesistamiseks õppetöös. Blogi poole veel teab mis mahukas, kuid abiks ikka. Peab muidugi tunnistama, et kõik õpetajad ei ole haaratud sellest õpiökosüsteemist, mis on ka igati mõistetav. See peab olema inimesele sobilik ja vabatahtlik tegevus. Kuid lisaks tehnoloogilise õpiökosüsteemile on meie majas ka teine õpiökosüsteem – käsitöö teemaline. Ka selles kogukonnas toimetavad meie õpetajad ja õpetajaabid sarnaste põhimõtetega – jagatakase ideid, tehakse koos uusi tehnikaid läbi, koolitatakse teineteist, õpitud teadmised viiakse lasteni, kusjuures ka selles õpiökosüsteemis kasutatakase tehnoloogiat – fb grupp, videod, erinevad kodulehed, Pinterest jne. Seega kõik toimib sarnaselt ja samas paralleelselt. Tore on see, et mõlemas kogukonnas on kattuvaid töötajad, seega mingil määral jõuab ühe õpiökosüsteemi teadmus teise ja vastupidi.