Õppedisaini viimane loeng

Asi hakkab selginema! Merrilli põhimõtted ja mudel on kõigile arusaadavad – viska aga kivi tiiki ja jälgi laineid! Tore on vaadata ja kuulata, kuidas kõik kursusekaaslased alati Tädi Susani näitest särasilmselt räägivad.

Meie rühmatöös jõudsime lõpuks visualiseerimiseni. Midagi pole öelda, ma saan asjadest aru siis, kui tekitan endale pildi ja mul on arusaam sellest, mis lõpuks peab valmis saama. Viimase loengu alguses olime juba päris kindlad, et nüüd on asi paigas ja siis….

Uus loeng, uus info ja jälle vaja planeeritud õppetükk ümber teha. See ümbertegemine on  selle aine läbiv teema 🙂 Kuid seekord läksime loengust juba tunduvalt kindlamalt ja rahulikumalt. Lõime oma rühmatöö tarbeks prototüübi ja saime ka õppejõult tagasiside, et oleme õigel teel. JESSS!

Selles aines on olnud väga palju segadust. Kui me oleksime alguses saanud aru, mida meilt täpselt oodatakase, oleks rühmatöö tegemine olnud tunduvualt lihtsam. Meil tekkisid pidevalt küsimused – kas me disainime õpikeskkonda või me disainime õppetegevust?  Pean ütlema, et siiani on olnud see minu jaoks segane. Kui ma pean Merrilli meetodi põhiselt õppetegevust planeerima, siis saan ma aru, mida ma pean tegema, kui aga samas pean ka looma toimiva prototüübi, siis kahte asja paralleelselt  disainida on vahepeal natuke liig. Võibolla on see minu jaoks lihtsalt uus asi ja uus lähenemine õppimisele ja seetõttu ka keeruline.

Aga, nagu öeldakse, mis ei tapa, teeb tugevaks! Ma olen saanud selgeks kindlasti Merrilli mudeli ja põhmõtte. Kas oleme suutnud teha ka sellele põhmõttele vastava õpikeskkonna, seda ma veel ei tea, kuid usun, et peale 8. jaanuari saan teada.

 

 

 

Õppedisaini alused III loeng

Ei saa aru mis toimub! See aine on minu jaoks mõistatus. Kui teistes loengutes käies igakord saan aru, mida ma olen õppinud ja tean, mida minult oodatakse, siis selles aines läheb igakord olukord järjest segasemaks. Kui oleme juba omavahel arutledes saanud mingisuguse selguse, mis meil tuleb teha, siis peale õppejõuga vestlemist ja küsimuste küsimist pöördub kõik jälle pea peale! Kas see on tõesti uus õpimeetod? Või ei kuula ma piisavalt tähelepanelikult? Olen suures segaduses, sest tegelikult on ju aine huvitav.

Loengus rääkisime õppematerjalide disainimisest ja õppetüki koostamisest. Sai tutvust tehtud uue ja päris põneva õppetegevuse planeerimise keskkonnaga Leplanner.  Keskkond on alles arengujärgus ja magistritöö tulem, kuid iseensest üks väga hea tunnikava koostamise vahend. Loodan, et see jõuab Eesti õpetajate teadvusesse ja seda hakatakse koolides kasutama.

Meie rühmatöö, mis on seotud lasteaia õpetajate tehnoloogiliste oskuste arendamisega, sai juba mingi suuna ja teemad, kuid…… ikka veel on palju segadust! Vast järgmine kord annab selgust.

 

Õppedisaini alused II loeng

Seekord sai põhjalikult tutvust tehtud Merrilli “Kivike tiigis” õpetamisprintsiipide ja mudeliga. Sain loengu lõpuks aru, et see teema saab olema läbiv meie kursuse rühmatööl. Merrilli mudel on minu jaoks uus teadmine. Kui süvenesin selle põhimõttesse, siis avastasin, et see on väga sarnane alushariduses järgitava põhimõttega  – uue teadmise saamine lähemalt kaugele printsiipi kasutades. Vahe on vaid selles, et lasteaias on need protsessid ja projektid väga lühikesed.

Eelmise loengu järgselt olin suures segaduses ja natuke ka paanikas. Eelmisel korral valitud rühmatöö teema oli minu jaoks liiga keeruline ja ei kõnetanud mind. Sai vahetatud nii rühmaliikmeid kui teemat ja olukord muutus natuke positiivsemaks. Kuigi õppejõud arvas, et selline grupp, kus on väga erinevate valdkondade inimesed, teevad väga huvitavaid töid, siis minu puhul see ei toiminud.

Nüüd on valitud uus rühmatöö teema ja teemast lähtuvalt seatud ka õpieesmärgid, kuid ikkagi pean märkima, et segadust on palju, sest ei mõista mida meilt täpselt kursuse lõpuks oodatakse.

 

 

Merrilli “Kivikve tiigis” õppedisaini mudel

Järjest rohkem ja rohkem kuuleme me arvamusavaldusi ja loeme artikleid, kus pööratakse tähelepanu õppimise ja õpetamise metoodika muutuste vajadusele. Rõhutatakse, et tänases päevas ei sobi enam vanad õpetamismetoodikad vaid õppimine tuleb teha huvitavaks, seostada eluliste situatsioonidega ja luua keskkond, kus õppija ise suunaks oma tegevust ning areneks läbi kogemuse.

Õppeprotsessi ja õpikeskkonna loomist nimetatakse õpidisainiks (instructional design), mille eesmärk on muuta õppimine tulemuslikumaks, tõhusamaks ja huvitavamaks. Luuakse õppijat ümbritsev keskkond, mis hõlmab õpetajat, materjale, õppimis- ja õpetamismeetodeid, õppekava, tehnilisi vahendeid jms (Laanepere, 2015).

Õppedisaini mudeleid on mitmeid, kuid Merrill (2002), kes on üks kaasaegse õpidisaini rajajaid, leiab, et õppimine peab muutma tulemuslikumaks ning peab olema kergesti rakendatav. Ta leiab, et probleemi lahendamiseni tuleb jõuda läbi kogemuse ja järk-järgult  – kergemalt ülesandelt raskemale, kuni on saavutatud lahendus.

Merrill on esitanud 5 esmase õppimise printsiipi:

• Ülesandekesksuse printsiip – õppimine toimub läbi ülesannete lahendamise, kasutades oma saavutatud oskuseid praktikas.
• Aktiveerimisprintsiip – aktiveerides ülesannete kaudud  õpitut ja rakendades omandatud teadmisi, edeneb õppimine.
• Demonstreerimisprintsiip – läbi konkreetsete ülesannete ja olukordade demonstreerimise (videod, situatsioonid, praktilised tegevused), luuakse seosed õpituga ja see motiveerib edasi õppima.
• Rakendamisprintsiip – õpitud oskused rakendatakse konkreetsesse tegevusse, mille kaudu saab õppija tagasiside, kas on omandanud kõik oskused õigesti või on vaja teatud oskuseid veel korrata.
• Lõimimisprintsiip – õpitu seostatakse igapäevase eluga, õppija analüüsib ja kaitseb oma saavutatud oskuseid läbi arutelude ja praktiliste tegevuste.

On olemas mitmeid õppimismudelid – avastusõppemudel, näidisele tuginev mudel, probleemi lahenduse mudel, situatsioonist tulenev mudel, uurimuslik mudel. Kõik need mudelid keskenduvad tervikülesannete, üldiste oskuste omandamisele, arvatakse, et kui anda kogu terviklik materjal kätte, siis õppijal tekivad seosed (Merrill, 2007).

Merril, jälgides enda 5 õpetamisprintsiipi, on loonud oma õppedisaini mudeli  “Pebble-in-the-Pond” ehk “Kivike tiigis”,  mis põhineb elust tulenevate olukordade ja probleemide lahendamisel. Kivike sümboliseerib elulist probleemi (whole task) ning lainetus tiigis sümboliseerib  õppimise tsükleid, jada.
Mudelis on oluline õppimine läbi ülesannete, samas oma oskuseid demonstreeritakse ja rakendatakse praktikasse:

1. Õppimise keskmeks luuakse eluline situatsioon.
2. Tervikülesande lahendamiseks luuakse järk järgult keerulisemaks muutuvaid õpitegevusi ja ülesandeid – luukase muutuv jada.
3. Seejärel toimub analüüsimine, määratletakse ülesannete sooritamiseks vajalikud oskused ja teadmised.
4. Iga alamülesande jaoks valitakse sobiv õpetamise strateegia – õppijad vaatlevad erinevaid näidiseid,demonstratsioone, mudeleid, mille kaudu saavad nad meenutada, näidata ja rakendada oma teadmisi ja oskuseid.
5. Disainitakse lõpptulemus –  kohandatakse tegevused väljavalitud õpikeskkonnaga ja kujundatakse õppematerjalid.
6. Keskendutakse valminud toote, produkti tootmisele – koolituse puhul  koolituse lõplikule väljaarendamisele ja rakendamisele.

Kuna töötaan õppealajuhatajana lasteaias, siis otsese õpetamisega ma ise kokku ei puutu. Küll aga on Merrilli mudel väga sarnane lasteaias rakendatava Johannes Käisi üldõpetuse põhimõtetega, kus on lähtekohaks kogemusest õppimine, teadmiste omandamine ja olukordade lahendamine läbi õpitu ja lõpuks ise õpitu põhjal tegevuse läbi läbitegemine.

Kasutatud kirjandus:

Merrill, D. M. (2002).  A Pebble-in-the-Pond Model For Instructional Design. Loetud aadressil http://edidaktikum.ee/et/system/files/ed_file_uploads/Merrill_Pebble_Pond_model.pdf

Merrill, D. M. (2007). Task-Centered Instructional Strategy. Loetud aadressil http://www.ispi.org/archives/resources/Vol41_07_41.pdf

Laanpere, M. (2015, 06. september). Õppedisaini alused IFI7051.DT loengumaterjalid.

 

This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.

 

Õppedisaini alused I loeng

Algus on huvitav  ja samas ka segane. Meelde sai tuletatud nii mõnigi varasem teadmine – õppimise mõisted ja määratlused, õpetamise ja õppimise erinevad teooriad, Loengu algul tekkis mul korraks segane mõte – miks me räägime õppedisaini loengus erinevatest õppimis- ja õpetamisteooriatest? Jõudes õppedisaini mõisteni, sain aru, et iga õppeprotsessi kujundamine ongi seotud sellega, kuidas õppija õpib ja kuidas õpetaja õpetab.

Pean ütlema et esimeses loengus oli palju uut ja jäi palju ka veel segaseks. Me pidime valima oma rühmatöö teema, kuid samas ei saanud aru, mida me üldse tegema hakkame.