Valisin sotsiaal-kultuurilise õppimise näiteks LePlannerist Tallinna Reaalkooli õpetaja Kristi Koiti loodud stsenaariumi “Ajaleheprojekt 6. klassis eesti keele ja kirjanduse õpetuses“.
Tegemist on pööratud klassiruumi põhimõtet kasutava õpistsenaariumiga, mille lõpptulemuseks valmib tehnoloogilisi vahendeid kasutades ajaleht, mida on võimalik printida välja ning säilitada ka loetava failina. Sihtrühmaks on 6. klass ning ajaliselt on planeeritud kokku 8 õppetundi. Selles õpistsenaariumis on kirjeldatud esimest kahte paaristundi. Stsenaariumis on tehnoloogiakasutamise vajalikuse põhjenduseks toodud tõsiasi, et tänapäeva ajakirjanduse ja meedia aluseks on digitaalne keskkond, mis tõttu tuleb õppia neid vahendeid kasutama ka ajalehe tegemisel.
Stsenaariumi õpieesmärkideks on:
- valib juhendamise toel suhtluskanali;
- leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele,
- kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
- kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekstide tõlgendamisel ja seostamisel;
- leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet internetist;
- teab mõisteid ja oskab neid leida/kasutada: meedia, trükiajakirjandus, ajaleht, toimetus, intervjuu, reportaaž, arvamus/arvamuslugu, uudis, kuulutus, ajakirjandusfoto/karikatuur/joonis vmt, peatoimetaja veerg;
- kasutab digitehnoloogiat sihipäraselt.
Käsitletav stsenaarium on sotsiaal-kultuurilist õppimist toetav. Stsenaarium sisaldab nii individuaalset kui ka rühma, paaris või kogu klassiga teostataviad tegevusi. Stsenaarium näeb ette õpilaste omavahelist suhtlemist ja koostöö ülesandeid.
Engeström ja Vähäaho on väitnud, et tegevusteooria teoreetiliseks aluskes on kollektiivne objektidele-orienteeritud tegevussüsteem, milles tegevusi realiseeritakse nii indiviidide kui ka rühma eesmärgipäraseid tegevusi (Pata, 2016).
Kuuti (Pata 2016) tegevusteooria komponentide mudel näitab millised on seosesd õppija individuaalse tegevusem sutlemisega ja tulemustega.
Tuginedes eelnevale, saab luua paralleele teooria ja käesoleva õpistsenaariumi tegevuste vahel. Õpilane peab iseseisvalt omandama teatud teadmised ja viima läbi individuaalsed tegevused, seejärel vahendama oma teadmisi ja saadud informatsiooni teistele õpilastele. Omavahel jagatud informatsiooni ja kogemuse põhjal luuakse objekt, mida uuesti täiendatakse saadud kogemuse ja teadmiste põhjal ning lõpptulemuseks valmib tulem, ehk siis käesoleva õpistsenaariumi põhjal valmis ajaleht.
Õpistsenaariumis rakendatakse kogukonnapraktikat, kus jagatkse nii horisontaalset tööjaotust – näiteks õpilased omandavad individuaalselt teadmised mingi valdkonna kohta, kui ka vertikaalset võimu ja alluvuse jaotust – moodustunud rühmades jagatakse ära tööülesanded, kes mille eest vastutab.
Kasutatud kirjandus:
Pata, K. (2016). Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga. Loetud aadressil https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/5loeng2016.pdf
HT15 