Meie rühm (Kati, Linda Helene ja mina) koostas lasteaiaõpetajatele suunatud õppematerjali http://htpadevused.weebly.com/.
Meie tööd analüüsisisd Airit ja Ivar ning tõid välja erinevaid tähelepanekud, mida oma materjali juures muuta ja parandada. Nende kommentaaride põhjal täiendasime oma tööd ja tõime välja järgmised selgitused.
Õppematerjal on veel arengus, ja kindlasti toimub selle edasi arendamine.
Autoriõigus on teema, millest on tõenäoliselt teadlikud enamus intelligentsed inimesed, kuid ikka kiputase selle vastu palju eksima ja hooletud olema. On ju igapäevane, et tehes kas kodus, koolis või lasteaias mingit kuultust või kutset või õppematerjali, minnakse piltide vajadusel esimese asjana pilte otsima Googlest. Seda olen ma ka ise teinud. Milles võib olla põhjus? Arvan, et esiteks mugavuses, teiseks aga teadmatuses. Tihtipeale ei teata, kust ja kuidas otsida avatud sisulitsentsiga pilte, videoid või helifaile. Isegi olen selle teadmise juurde jõudnud järkjärgult läbi koolituste ja soovituste.
Põhiliselt olen otsinud oma tööde ja tegemiste illustreerimiseks pilte, videoid ja ka helifaile.
Piltide lisamiseks oma blogidesse olen võimalusel teinud ise veebilehtedest ekraanipilti. Siinkohal on mul küsimus Hansule – kas ekraanipildi tegemine on ka vastuolus autoriõigustega?
Konkreetse eseme, koha või objekti pildi lisamiseks olen kasutanud piltide otsimiseks PIXABAY, FREEIMAGES ja FLICKR keskkondi.
Pixabi lehelt saab otsida pilte, illustratsioone, videoid ja vektorjooniseid otsingusõna või kategooriate kaudu. Lehel avakuva väidab, et nende lehel on üle 610,00 pildi, video, illustratsiooni ja vektorjoonise. Pilte on tõesti hulgaliselt ja valik on lai. Pildi alla laadimiseks ei ole vaja otseselt lehele sisse logida, tuleb valid suurus ja sisestada pildilt turvakood. Pildid on CC0 Public Domain litsentsiga ja annab loa kasutada pilte ka ärieesmärgil.
Freeimages lehelt saab otsida pilte. Leht pakub tasuta ja tasulist varianti. Tasuta variant annab piisavalt suure pildikoguse, seetõttu ei näe ma erilist põhjust, miks peaks liituma lehe tasulise poolega. Soovides pilti endale allalaadida, tuleb ennast sisse logida ja valida sobiv formaat ning suurus.
Freeimages lehel on oma litsents, mis lubab tasuta kasutada pilte:
Videoid olen siiani otsinud Youtube’ ist. Tänu viimasele loengule sain teada, et ka seal saab valida CC litsentsi. Seega jälle targem.
Minu jaoks kõige keerulisem on olnud leida helifaile ja heliefekte, mis oleksid CC litsentsiga toetatud. Siiani olen kasutanud iMovie programmi heliefekte ning hariduslikke CDsid. Hetkel osalen Koolielu portaalis “Juhendite koostamine” e-kursusel, mille käigus avastasin enda jaoks mitmeid veebilehti, kust saab otsida ja alla laadida vajalikke helifaile oma õppematerjali taustaks.
Muusika ja heliklippide leidmise keskkonnad:
Eeltoodud loendi võiks jagada kaheks – erinevate helide failid (olem helid, loomad jne) ja muusikapalad. Lasteaias on tihti vaja otsida just olmehelisid ja loomade hääli. Selleks on loetelus head lehed SoundBible, The Freesound Project ja SoundTransit. Teistelt lehtedelt leiab hulgaliselt erinevat muusikat, mida võimaldatakase alla laadida. Lehed kasutavad Creative Commons, Audio Commons. Jamendo lehekülg on loonud enda litsensi, mis lubab kasutada muusikat multimeedia projektides ja seda ka jagada.
Heli töötlemine ja lisamine pildimaterjalile või videole oli ka minu ülesanne meie rühmatöö sisust. 
Meie rühmatöös kasutasin näitena HÄÄLED FARMIS õppematerjali. Meie rühmatöö puudseks on siiani fakt, et me ei ole kusagil välja toonud kust on pärit pildid ja heli. See viga tuleb meil parandada.
Kui oleme oma õppematerjali valmis saanud, siis peaks kindlasti sellel lisama Creative Commons litsentsi, mis luba õppematerjali kasutada ja jagada hariduslikul eesmärgil.
Neljas teema oli minu jaoks väga põnev. Olen väga motiveeritud õppima nutiseadmete kasutamist õppetöös.
Olen varem kasutanud e-raamatuna õppematerjali tegemiseks Book Creator rakendust, mis on saadaval nii Android kui ka IOs seadmetele, Skitch rakendust jooniste tegemiseks ning kasutanud juhendi loomiseks ja jagamiseks ka iSSUU keskkonda.
Kuna lasteaialastele ei ole mõistlik teha lihtsalt vaatamise ja kuulamise õppematerjale, siis keskendusin just nendele rakendustele, mille kaudu saan koostada õppematerjale õpetajate abistamiseks. Minu eesmärk on luua juhendeid, mis aitavad meie lasteaia õpetajaid iPadi kasutamisel ja õppetöös rakendamisel. Minu praegune huvi on ekraanivideo võimaluse kasutamine iPadis. Video tegemiseni ma veel jõudnud ei ole, küll aga sain esimese kogemuse katsetades Educreations ja ShowMe appe. Mõlemad rakendused on saadavad Ipadile ja mõlemal rakendusel on ka oma veebikeskkond.
Educreator tasuta variant võimaldab esitluses lisada pilte, joonistada ja kirjutuada erivärvi pliiatsiga, lisada tekstivälja, valida 4 erinevat tausta. Pilte saab paigutada ja pöörata nii nagu on vajadus. Tasulises variandis saab veel lisaks valida materjale veebist, lisada dokumente.
Esitlusele saab lisada kõne, kuid sellega tekkis minul probleem – nimelt ei saanud sassi läinud kõnet kustutatada. Kõne eemaldamine või parandamine käis trimmimise teel mis oli väga tülikas.
ShowMe meeldis mulle rohkem. Ka see rakendus annab tasuta variandis mõned võimalused, kuid tasulises variandis on valik oluliselt laiem kui Educretoris. ShowMe -s on laiem värvivalik ja taustade valik. Kindlasti võiks see meeldida muusikaõpetajatele, sest siin saab valida ka noodijoonega tausta. Sarnaselt Educreatorile saab lisada esitlusse pilti nii seadmest kui ka veebist. Kõne lisamine materjalile käis salvestamise teel ja kui soovisid midagi vahepeal muuta sai salvestamise panna pausile. Küll aga oli ka siin võimatu salvetatud teksti kustutada ja uuesti teha.
Tegin valmis ühe lihtsa materjali, peale mida põrkusin väga tõsise probleemi pihta. Nimelt ei õnnestunud mul kuidagi kontot luua, et tehtud tööd salvestada. Konto loomine ebaõnnestus nii iPadis kui ka veebilehel. Seetõttu, ei saa ma ka oma katsetust siin näidata 😦
Ma arvan, et kui ma saaksin selle probleemi lahendatud, siis kasutaksin lihtsate asjade õpetamiseks ShowMe rakendust edaspidigi.
Vastus kolmandas teemas püstitatud küsimusele milliseid sisuhaldusvahendeid olen kasutanud võiks olla järgmine – enesele teadmatagi olen Veeb 2.0 vahendeid kasutanud päris mitmeid – Weebly, Blogger, WordPress.
Pean tunnistama, et see mõiste oli minu jaoks segane ja arusaamatu. Siiani ei olnud väga süüvinud selle mõiste olemusse. Wikipeedia seletab seda mõistet lahti järgmiselt “Veeb 2.0 on teise põlvkonna veebidisain, mis võimaldab inimestevahelist infovahetust ja koostööd suhtlusvõrgustike, vikide, veebipäevikute, RSS-toidete, ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebiprogrammiliideste ning mitmesuguste veebiteenuste kaudu.” Ehk siis see on vahend veebikeskonnas, kuhu saan koguda mulle olulise info ja materjalid, mida saan jagada ning kus saan suhelda teemast huvituvate inimestega.
Põldoja (2016) märgib, et Veeb 2.0 sisuhaldusvahendeid võib jagada ajaveebiplatvormideks, vikiplatvormideks ning lihtsateks kodulehekülje sisuhaldussüsteemideks. Minu kogemused piirduvad ajaveebiplatvormi ja kodulehekülje sisuhaldamisega.
Erinevatel eesmärkidel olen koostanud Bloggeris mitmeid ajaveebe. Mis tänasel päeval on jäänud minu eelmise töökoha varanduseks.
Praegusel hetkel olen hakanud rohkem kasutama WordPressi ja Weeblyt. WordPressi kasutan nüüd võibolla õpingute tõttu, sest varem ei olnud ma selle keskkonnaga väga tuttav. Ennem õpinguid alustasinTartumaa koolieelsete lasteasutuste juhtide ühenduse blogi pidamisega, kuid jäin seal paljude asjadega hätta. Tänaseks on minu okused märgatavalt paranenud.
Weeblyt olen varem kasutanud oma e-porfolio loomiseks, eelmises töökohas kogemuste kogumise keskkonnana ning oktoobris alustasin meie lasteaiale kodulehe loomisega, kuhu koondame kõik meile olulise info ja kogemuse.
Kõigil neil keskkondadel on omad head ja vead, pead olema nutikas et saada tulemus, mis sobib.
Minu jaoks on olnud kõige suurem dileema oma koostatud veebikeskkonna saatusega, kui sa vahetad töökohta. Kuna vahetasin sügisel töökohta, siis mõtlesin pikalt kuidas toimida. Jagasin oma eelmises lasteaias loodud veebikeskkondadele administraatori õigused õpetajatele, kes võiksid seda edasi toimetada, kuid praegu näen, et need lehed seisavad ja midagi ei toimu. Minu nimi on enamus postitustel küljes, vahepeal mõtlen, et kustutaks need need lehed…. Kuidas oleks õige?
Lugemismaterjali läbitöötades, mõtlesin et õppematerjalide loomiseks mõeldud keskkondi uurin lasteaiaõpetajatele sobivuse aspektist lähtuvalt. Kõigepealt alustasin Õpiveebi uurimisega. Mõtlesin, et see on eestikeelne keskkond ja oleks lasteaiaõpetajatele sobilik. Pidin kahjuks pettuma, kuna see on koolikeskne keskkond ja lasteaiaõpetajal ei ole seal midagi teha. Järgmisena uurisin Open Author keskkonda. See jäi mulle silma juba siis, kui tegelesin repositooriumite uurimisega ning leidsin alusharidusele sobilikke materjale. Selles keskkonnas navigeerimine oli suhteliselt lihtne, nii et usun, et see sobiks lasteaiaõpetajatele küll. Vaja vaid inglise keelt osata.
Kõkkuvõtteks arvan, et veeb 2,0 vahendid annavad väga häid ja mitmekülgseid võimalusi oma eesmärkidest lähtuvalt materjale koostada ja koondada.
Kasutatud kirjandus
Põldoja, H. (2016). Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks. Loetud aadresseil 13.03.2016 http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/
Veeb 2.0. (kuupäev puudub) Wikipeedia. Loetud aadressil 13.03.2016 http://et.wikipedia.org/wiki/Veeb_2.0
Minu õpileping sai seekord nii tehtud. Õpilepigu postituse viibimine on tingitud sellest, et pole suutunud lõplikke otsuseid teha, seetõttu sisaldab leping küsimusi. Loodan vastused saada õppejõuga vesteldes 🙂
Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid tutvustas erinevaid võimalusi ja vahendeid kuidas digitaalseid õppevahendeid luua. Minu senine kogemus digitaalse õppevahendi loomisel on olnud vaid õppedisaini alused aines ja riistvara koolis aines. Nende ainete raames kasutasin rühmatöös õppevahendi loomiseks Weeblit ning WordPressi.
Õppematerjlide läbilugemisel sain aru, et see on see teema, mida olen oodanud. Eelpool nimetatud ainete raames tekkis mul just mõte, et sooviksin luua oma lasteaiale õppematerjalide baasi. Oma katsetuseks õppematerjali loomisel valisin sisuks M. Laanpere aines “Õppedisaini alused” tehtud rühmatöö oma mooduli. Püüdsin samad kirjeldused ja ülesanded viia sisupaketti.
Algselt valisin Exe programmi, laadisin selle arvutisse, kuid sisu loomisega jäin hätta. Ei saanud aru, kus mida tegema peab. Kannatus katkes ja valisin teisena udutu.com keskkonna. Tänu juhenditele ja õppematerjalis olevale eestikeelsele juhendile sain väga algelise vahendi tehtud. Enamuses tulid tekstiga lehed, kuna selle teema juurde ei olnud mul pilte või videomaterjali olemas. Õppematerjali lõppu proovisin teha ensekontrolli, vastuste reastamise põhimõttel. Ka see ei õnnestunud mul 100%, jäi oskustest puudu. Ma tundsin, et sooviksin udutu keskkonda kellegiga koos kasutada, et selgeks saada kõik nüansid. Praegu jäid väga paljud lahtrid tühjaks. Pean ütlema, et vaatamata sellele, et ma kõigest aru ei saanud, oli see keskkond mulle põnev ja atraktiivne, vajab vaid harjutamist. Keeruliseks osutus minu jaoks hoopis zip file moodlesse toomine. Aitäh Hans, tänu sinu juhisele olen jälle targem. Teadmiseks teistele Maci kasutajatele, tuleb Safari seadetes ära võtta linnuke teksti ees, kus öeldakse et ava kohe zip file kui alla laed. Niisiis, moodlisse sai vahend viidud (kuigi ma ei tea, kas panin selle õigesse kohta 🙂 ), kuid teiste tehtud katsetusi mul siiski ei õnnestunud avada ja tutvuda.
Selle teema juures pean küll ütlema, et loodan, et meie järgmisel kontaktpäeval saame natuke rahulikumalt nende keskkondadega tutvuda ja oma küsimustele vastused.
Esimese loengu õppematerjalist “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjaidesse” selgub mõiste “õpiobjekt” (Põldoja 2015) tähendus ja tunnused. Minu jaoks on rohkem tuttavad mõisted – e-õppematerjalid, veebipõhised materjalid, digitaalsed materjalid. Nüüd siis on ka minu teadmus selles vallas laienenud. Minu senised kokkupuuted õpiobjektidega on olnud seotud eeskätt enda arendamisega, erinevate koolituste ja ülikooli õpingutega. Kuna ma ise otseselt kedagi ei õpeta, siis pole ma õpiobjekte kasutanud õppetegevuse läbi viimiseks või ettevalmistamiseks.
Kõige rohkem olen ma kasutanud Koolielu repositooriumit. Sealt olen saanud tuge ja ideid nii oma töö jaoks kui ka otsinud õpetajatele tugimaterjale. Teise kanalina kasutan ma väga tihti Youtube, mis ei ole küll akadeemiline keskkond, kuid pakub siiski palju võimalusi juhiste leidmiseks konkreetsel teemal. Siinkohal peab muidugi tõdema, et Youtube juhisvideod ei vasta kõigile õpiobjekti omadustele.
Õpiobjekt ja selle omadused
Veebist leitud vahendite haldamiseks kasutan mitmeid variante. Vahendid, mida kasutan tihti, olen pannud Google Chrome järjehoidjaribale kaustadesse. Lisaks kasutan Getwapps järjehoidjalehte, kuhu olen teinud endale temaatilised lehed materjalide kiireks leidmiseks. Seda kasutan ka oma õpingute materjalide koondamiseks. Evernote korjan ma pigem juhuslikult leidtud kuid huvitavad kodulehed, mida aegajalt sirvin. Youtubis jälgin mõningaid kanaleid. Minu viimane leid Youtubis, mida ka oma õpetajatele soovitasin, on Ketriin Paabo kanal logopeedilistest jutukestest.
Minu lasteaia õpetajad kasutavad interneti oma töö mitmekesistamiseks ja ideede otsimiseks. Kasutatakse Pinteresti ja jälgitakse mitmeid blogisid, küll aga on nende jaoks võõras näiteks Koolielu portaal. Seetõttu olen võtnud oma eesmärgiks süstemaatiliselt hakata näitama ja soovitama nii Koolielu lehel olevaid õpiobjekte, kui ka teistel lehtedel leitavaid alusharidust puudutavaid materjale. Leitud materjalide koondamiseks koostasin sügisel Loov Lohkva kodulehe, kuhu tasapisi teen täiendusi. Lisaks kasutame me huvitavate ideede ja mõtete jagamiseks oma lasteaia Facebooki gruppi.
Meie majas ei ole veel jõutud sellele tasandile, et mõte oma õppematerjalide jagamisest veebikeskkonnas oleks mugav ja turvaline. Ikka jääb õhku küsimus, miks ma peaksin seda tegema? Seetõttu piirdume praegu tehtud tööde ja tegevuste kirjeldamisega meie Loov Lohkva lehel, kuid küll jõuame tasapisi ka sinna, et õpetajad julgevad oma kogemust ka õpiobjektina esitada ja pakkuda teistele.
Uurides kursuse materjalides viidatud erinevaid repositooriumeid, oli minu eesmärgis leida sellised repositooriumid, kust on võimalik saada õpiobjekte alushariduse valdkonnale. Minu esimene positiivne avastus oli HITSA repositoorium. Ma ei olnud seda varem kasutanud ja minu üllatuseks on seal mitmeid alusharidust puudutavaid õpiobjekte, mis on eesti keeles ja õpetajatele lihtsalt kasutatav. Oma eesmärki silmaspidades uurisin ka inglise keelseid repoitooriumeid ning jällegi sain positiive kogemuse osaliseks. OER Commons sisaldab mitmeid lasteaia ealiste laste õpetamiseks suunatud materjale. Sealt leidsin ka ühe Youtube kanali, mis toetab muusika kaudu kõne arendamist lasteaias.
Digitaalsete õppematerjalide koostamise esimene teema viis mind kokku uute ja huvitavate võimaluste ja ideedega. Olen leidnud endale keskkonnad, mida saan kasutada oma töös ja tutvustada meie õpetajatele. Ootan huviga järgmist loengut.
Kasutatud kirjandus
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskus. Õpiobjekt ja selle omadused. Loetud aadressil https://sisu.ut.ee/opiobjekt/avaleht-6
Põldoja, H. (2015). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjaidesse. Loetud aadressil https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjali
HT15 