Autori arhiivid: a4motsmees
Magistritöö kaitsmine
Kaitsmine toimub 9. juunil, 2017. Meie kursuselt lähevad kaitsmisele Linda Helene Sillat, Kati Liik, Signe Pruul, Gätlin Juhken, Anneli Tumanski.
Kaitstav magistritöö “INFOSÜSTEEMIDE TOETUS JUHTIMISÜLESANNETE JA JUHTIMISROLLIDE TÄITMISEL ALUSHARIDUSES” .
Õpilugu
Koostasin õpiloo robootikaringis läbiviidud projekti kohta. Õpime 6-7 aastaste lastega iPadiga programmeerima Dash ja Dot roboteid. Novembrikuus toimus “Roboti karnevali” projekt, mis oli ajendatud Mardi- ja Kadripäevast. Projekt oli väga edukas, lapsed said hästi hakkama.
http://app.emaze.com/@AWQOZLWW/robotite-dash–dot-karneval
Praktikaaruanne
Minu praktika kohaks oli Tartu Lasteaed Klaabu. Klaabu Lasteaed on tehnoloogiliselt hästi varustatud – neil on rühmades arvutid, interaktiine tahvel, iPadid ja robootika seadmed.
Praktika raames soovisin rakendada oma seni omandatud teadmisi väljaspool oma õppeasutust ning toetada Klaabu Lasteaia haridustehnoloogilst arengut.
Minu praktika Klaabu Lasteaias hõlmas üldiselt kokku võttes juhtkonna nõustamist, õpetajate koolitust ja nõustamist ning iPadi rakenduste analüüsi. Praktikale eelneval perioodil ei olnud ma väga kindel, mida täpselt praktikal tegema hakkan. Peale esimest vestlust juhtkonnaga, selgusid nende hetkeolukord ja nende poolsed soovid, mida võiksin praktika raames teha. Sooviti metoodilist nõustmist, et õpetajad oskaksid paremini seadmeid lastega õppetöös kasutada ja soovitusi oma asutuse harifustehnoloogiliste süsteemide loomisel.
Oma suuremaks õnnestumisteks praktikal võin pidada Klaabu Lasteaias kasutusel olevate rakenduste analüüsi ning koolitustundi õpetajatele.
Lasteaias oli üldkasutatavatesse iPadidesse laetud alla rohkelt tasuta rakendusi. Need olid katalogiseerimata ja väga paljud tasuta rakendused andsid väga vähe tegutsemisvõimalust. Vaatasin iga rakenduse ükshaaval läbi ja koostasin tabeli, kuhu märkisin juurde, kas rakendus on lasteaias kasutamiseks sobililk ja millist rakendust võiks asutus lahti osta. Väga mitmed rakendused oma sisult dubleerisid teinetest, seetõttu ongi otstarbekam osta rakendus laht ja kustutada sarnased. Nii hoiab kokku seadmete mälumahtu ja õpetajatel on orienteeruda lihtsam. Sellest protsessist oli mulle endale palju kasu – ma sain endale väga palju infot mida ka oma lasteaias saan kasutada. Rakenduste otsimine on väga ajamahukas tegevus, seega sain praktikaraames rakenduste analüüsimisega mitmekordselt kasu.
Õpetajate soov oli saada koolitust, kus nad saaksid metooilisi soovitusi tähtede õppimise mitmekesistamiseks. Koolituse ettevalmistus oli mahukas, kuna pidin tunni aja sisse mahutama päris palju. Soovisin koolitust teha nii, et sellest oleks võimalikult suur kasu. Koolituse jaoks koostasin lühida koolituskava ja slaidid. Lisaks rakenduste soovitusele, õpetasin ka mõningaid iPadi funktsioone, mida peab õpetaja teadma, et lastega koos tegutseda. Ma jäin oma koolituse läbiviimisega väga rahule, jõudsin kõik, mis planeerisin, ära teha. Õpetajad töötasid väga motiveeritult kaasa ja olid pärast väga tänulikud. Peale koolituse toimumist näign, kuidas õpetajad võtsid Ipadid kaasa ja läksid rühmadesse tegutsema. Eriti olid nad lummatud liitreaalsuse kaudu tähtede õppimisest.
Praktikal otseselt ebaõnnestumist ei olnud, küll aga jäid mõned asjad lõpetamata. Üks õpetaja soovis saada soovitusi e-portfooli koostamiseks enda profesionaalse arengu jälgimiseks. Kuna pole ise otseselt seda teemat uurinud, siis soovitamiseks hakkasin otsima erinevaid e-portfoolio keskkondi. Minu jaoks oli see väga arendav. Koostasin nimekirja ja olin valmis neid koos õpetajaga arutama, kuid meie kohtumine jäi ära, kuna ta haigestus. Seega ma ei teagi, milline keskkond kõige rohkem tema vajadustele vastas.
Minu jaoks huvitavad leiud selles temaatikas olid järgmised:
https://portfolium.com/ – võimlik linkida linkedin kontoga;
https://pathbrite.com/#maker – huvitav keskkond, lihtne koostada ja hea jagada, keskkonnas on ka kursuste võimalus sees;
http://www.portfoliocommunities.com/ saab lisada file, meediafaile ja seejärel saab jagada vastavalt soovile.
Sarnane tulemus minu jaoks oli ka õppejõu nõustamisel. Õppejõud soovis leida sobilikku mõistekaardi keskkonda, kus tudengid saaksid samal ajal koostööd teha. Jällegi töötasin läbi erinevaid keskkondi, koostasin minu arvates kõige sobilikema keskkondade koondi koos selgitustega ja saatsin õppejõule, küsimusega, kas oleks vaja kohtuda, et nende keskkondade üle arutleda ja valida sobivaim. Vastust ma ei saanud, loodan, et minu soovitused olid kasuks.
Kokkuvõtteks võin anda oma praktikale positiivse hinnangu. Tegeledes õpetajate või juhtkonna soovide ja murede lahendamise võimaluste otsimisega, arenesin ise märgatavalt. Minu praktika kõige positiivsemaks faktoriks võib nimetada inimesi, minu vastu olid väga sõbralikud ja minu soovitusi aksepteeriti, minuga tehti koostööd.
Praktika tulemusel sai mulle selgeks, et soovin väga sellist tööd edaspidigi teha ning olen mitmes teemas valmis ka õpetajaid koolitama. Pean vaid leidma sellised võimalused.
Teadlik lapsevanem!
Koostasin koostöös Kati Liikiga ja Linda Helene Sillatiga video, kus tuuakse paralleelid lapse füüsilise turvalisuse ja tehnoloogilise turvalisuse jälgimisel lasteaias ja kodus.
Video on suunatud lastevanemate teadlikuse ja tähelepanelikkuse tõstmiseks.
Tagasiside Digitaalsete õppematerjalide koostamise ainele
Viimane postitus selles aines on tagasiside ainele ja oma õppimisele.
Pean nentima, et minu ootused olid selle kursusega suuremad kui tegelik tulemus. Kõik teemad olid minu jaoks väga huvitavada, kuid puudu jäi arutelust. Sellisel kujul nagu see kursus oli, ei olnud minu jaoks tulemus selline nagu oleksin soovinud. Minu ette panek oleks see aine kas muuta täielikult e- kursuseks, sest enamus sellest ainest oligi nagu e- õpe või suurendada kontakttunde või siis vähendada teemasid. Praegune tegevus tundus pigem nagu paralleelsel teel käimisena. Kontakttunnid ei andnud praegu sellist tulemit, mida oleksin oodatnud. Ma oleksin tahtnud hea meelega igal teemal, mida läbisime saada osa ka arutelust või selgitustest.
Teemad olid huvitavad ja ma õppisin iga teema juures midagi. Kõige segasemaks jäi mulle sisupakettide teema. Seda oleks väga tahtnud lähemalt uurida ja koos õppejõuga lahata. Kommenteerimiseni mina ei jõudnud, pean ütlema, et see ei istu mulle. Küll aga on teiste postitusi huvitav lugeda ja hea on ka see, et mingil hetkel, kui on vaja oma töös midagi kasutada, siis on need postitused lihtne üle vaadata. Seetõttu meeldib mulle blogimine rohkme kui Moodle keskkond.
Enda õppimist reguleerisin pigem jälgides esimeses loengus antud punktide summat ja hinde suhet. Kui aine alguses ei olnud ma kindel, mida täpselt tahan teha, siis mida kevade poole, seda rohkem sai selgeks, et õppevahendi loomine ja täiendamine on minule sobilik iseseisev ülesanne. Ka rakenduse tutvustamine tuli küll viimasel hetkel, kuid tugines minu enese kogemusele ja soovile näidata, et igas haridusastmes saab nutiseadmeid kasutada.
Minu jaoks ei olnud õpimärgid olulised, pigem tekitas märkide saamine ja see mille järgi märke jagati segadust. Kogu kursuse juures häiriski mind kõige rohkem hindamise korraldus ja põhimõtete hämarus. Kui on välja öeldud, et hindamisel arvestatakse kokkulepitud reegleid, näitkes tähtaega, siis seda tuleb ka jälgida. Väga keeruline on oma õppimist reguleerida selle järgi, milline võiks olla õppejõu wou moment. Mind väga häiris see, et märkide jagamisel ei järgitud tähtaegadest kinnipidamist. Kui tudeng, kes osaleb loengus vaid paaril korral ja hilineb kõigi oma töödega, saab kuldmärgid ja samas tudeng, kes osaleb kõigis loengutes ja teeb tööd õigeaegselt ära ning saab hõbemärgi, siis mis motivatsioonist me räägime? Minu enda põhimõte on – see mida nõuan teistelt, seda täidan ka ise. Seega, kui selline põhimõte on kursuse alguses kokkulepitud, siis tuleb sellest kinnipidada. Seega minu soovitus, kui märgid on hindamise aluseks, siis võiks ka nende jagamise põhimõtted olla konkreetsed ja nendest kinni pidama.
Partnerhinnangu ülesanne mulle väga meeldis, see pani märkama asju ja detaile ka oma õppematerjalis. Küll aga tekkis mul mõte, kas etteantud hindamismudel sobib kõigi õppematerjalide hindamisesks? Mulle jäi tunne, et mõned puudused tulevad valitud keskkonna spetsiifikast ja seda on õppematerjali loojal väga keeruline muuta.
Selle aine läbimisel olen hakanud rohkem jälgima autoriõigusliku põhimõtet. Kindlasti plaanin edasi arendada meie õppematerjali, et seda saaks õpetajad kasutada.
Õppematerjali koostamine ja täiendamine
Meie rühm (Kati, Linda Helene ja mina) koostas lasteaiaõpetajatele suunatud õppematerjali http://htpadevused.weebly.com/.
Meie tööd analüüsisisd Airit ja Ivar ning tõid välja erinevaid tähelepanekud, mida oma materjali juures muuta ja parandada. Nende kommentaaride põhjal täiendasime oma tööd ja tõime välja järgmised selgitused.
Õppematerjal on veel arengus, ja kindlasti toimub selle edasi arendamine.
Õpianalüütika
Õpianalüütika rühmatöö (IFI7060) sisaldab kolme teema kokkuvõtet.
Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Kati Liik
Esimese kontaktunni järgselt jäi meile ülesandeks käivitada õpianalüütikaga õpisüsteem ja alustada andmete kogumist. Otsustasime oma rühmaga alustada andmete kogumist koerte kohta. Esialgu valisime andmete kogumiseks ja avaldamiseks blogimiskeskkonna Tumblr. Pildistasime oma koeri erinevate tegevuste juures ja tagisime need tegevused Instagramis. Iga tegevuse ees kasutasime lühendit “ht”:
#htMagab
#htMängib
#htSööb
#htPahandus
#htValvab
#htSõber
#htJooksikud
#htJookseb
#htGeiša
#htRipa
#htPootsman
Püüdsime neid omavahel siduda ja likeda. Kahjuks ei saanud me Tumblris hastage/teemaviiteid omavahel toimima ja kolisime andmetega ümber Instagrami.
Siin saime andmed omavahel seotud ja liketud/kommenteeritud.
Järgmises kontakttunnis proovisime risttabelis oma kogutud andmeid veidi analüüsida, panime risttabelisse ridadesse tegevuste märksõnad ja veergudesse meid endid. Tulemustest on näha kui palju keegi mis märksõnaga pilte tegi. Kasu võiks sellisest risttabelist olla kui soovida näha kes oli kõige usinam pildistaja ja teistele andmete kogujatele annaks see tagasiside selle kohta kui tubli tema on olnud. Õpetajale võiks info esitada siis, kui kodutöö esitamise tähtaeg on möödas. Õppuritele ehk veidi varem, et saaks oma vigu veel parandada.
Järgmiseks katsetasime SNA (Social Network Analysis) vahendit Grephi kuid kahjuks ei õnnestunud meil sealt head visuaalset pilti kätte saada. Proovisime sama ka SPSSis kuid ka sealt ei sanud head tulemust mida tahaks näidata.
Kogutud andmete pealt suuri järeldusi teha ei saa kuid peamiseks uurimisküsimuseks seadsime selle, et mis tegevusi me sattusime oma koerte puhul kõige enam pildistama.
Anneli pildistas kõige enam tegevust #htmagab (13x)
Linda Helene pildistas kõige enam tegevust #htmagab (8x)
Kati pildistas kõige enam tegevust #htsõber (12x)
Kokku pildistasime kõige enam tegevust #htmagab (22x)
Nende tulemuste pealt võib järeldada, et:
– koeri on kõige lihtsam pildistada magavana
– Anneli ja Linda-Helene koerad magavad rohkem kui Kati koer
Õpiökosüsteemid
Viiendaks teemaks on kohanev ja kehakogemuslik õppimine. Mina keskendun oma postituses oma lasteaia pedagoogide digipädevuste omandamise õpiökosüsteemile.
Pata (2016) märgib, et “Õpiökosüsteemid on avatud, muutuvad dünaamiliselt, õppijad kohanevad neis ja on iseorganiseeruvad, õpiökosüsteemi ülesehitus toob kaasa ilmnevate ja ennustamatute sündmuste teket. Õpidisainid peavad määramatust ja avatust arvesse võtma, olema dünaamilised ja innovatiivsed”. Meie lasteaias on kujunenud viimase aasta jooksul omapärane õpiökosüsteem. Seoses lasteaia laienemisega ja uute töötajate lisandumisega, tuli asutusse päris palju uut teadmust ja kogemust. Uued tööle asunud õpetajad on võrreldes vanemate töötajatega suurema tehnoloogiliste vahendite ja võimaluste kasutamise kogemusega õppetöös. “Vanemad olijad” hakkasid märkama põnevaid tegevusi, mida uued tulijad tegid. Neil tärkas huvi ja soov ise midagi sarnast teha. Ka mina olin uus tulija, alustasin sellel õppeaastal meie lasteaias täiskohaga õppealajuhataja tööd. Kuna minul endal on samuti suur huvi tehnoloogia ja digiõppe vastu, siis paratamatult kandub see ka meie õppetöösse. Lasteaeda said ostetud iPadid, rühmadesse said soetatud arvutid. Olemas on projektorid ja apple tv. Seega riistvaraline valmisolek tegutsemiseks on olemas, puudus vaid õpetajate know how. Koos uute õpetajatega alustasime kollegilt kollegile õpitubade läbiviimist. iPadi õpitubades õppisime seadme kasutamist, tutvusime erinevate rakendustega, oleme viinud läbi koolituse kuidas teostada lastega GPS kunsti. Seega võib öelda, et meie maja töötajad kohanesid uue keskkonnaga ja läksid kaasa neile ootamatult tekkinud uue olukorraga. Sellist asjade ositiivset käiku me otseselt juhtkonnaga ette ei näinud, meil oli küll eesmärk muuta õpikeskkonda kaasaegsemaks ja mitmekülgsemaks, kuid sellist iseensest tekkinud õpikeskkond õpetajatele me ette näha ei osanud.
Õpiökosüsteemi ei saa kontrollida, kuid seda saab toetada ja toita (Pata, 2016). Jälgides õpetajate huvi kõrvalt, mõistsin ma, et nende motivatsiooni tuleb hoida kõrgel läbi nende toetamise. Õpetajad alustasid hoogsalt uute teadmiste omandamisega, kuid tihti tekkis praktikas mitmeid tagasilööke ja tõrkeid. Siinkoal on minu nõustamisel ja toetamisel oluline roll. Lisaks individuaalsele juhendamisel leidsin, et õpetajatele on vaja juhendeid, materjale, millest nad ise saavad abi otsida. Nii sai loodud meie blogi, kus olen alustanud erinevate juhendite ja ideede kokkukogumist erinevate õppekava valdkondade mitmekesistamiseks õppetöös. Blogi poole veel teab mis mahukas, kuid abiks ikka. Peab muidugi tunnistama, et kõik õpetajad ei ole haaratud sellest õpiökosüsteemist, mis on ka igati mõistetav. See peab olema inimesele sobilik ja vabatahtlik tegevus. Kuid lisaks tehnoloogilise õpiökosüsteemile on meie majas ka teine õpiökosüsteem – käsitöö teemaline. Ka selles kogukonnas toimetavad meie õpetajad ja õpetajaabid sarnaste põhimõtetega – jagatakase ideid, tehakse koos uusi tehnikaid läbi, koolitatakse teineteist, õpitud teadmised viiakse lasteni, kusjuures ka selles õpiökosüsteemis kasutatakase tehnoloogiat – fb grupp, videod, erinevad kodulehed, Pinterest jne. Seega kõik toimib sarnaselt ja samas paralleelselt. Tore on see, et mõlemas kogukonnas on kattuvaid töötajad, seega mingil määral jõuab ühe õpiökosüsteemi teadmus teise ja vastupidi.