Haridustehnoloogia roll õppetegevuse kvaliteedi tõstmisel

Koolitusprogramm „Tuleviku õpetaja“ kodulehel olevast sõnaraamtust võime lugeda selgitust mõistele haridustehnoloogia  – haridustehnoloogia (ingl.k. educational technology)   on interdistsiplinaarne valdkond, mis kaasab endas inimesi, protseduure, ideid, tehnoloogiat ja kõige selle organiseerimist, et analüüsida probleeme ja kavatsusi, nende rakendamist ja hindamist ning kõikide selliste probleemide lahendusi, mis võivad tekkida mistahes õppimise käigus.  Haridustehnoloog (ingl.k. educational technologist) on samale allikale tuginedes  isik, kes aitab sisu-spetsialistidel õppeprotsessi planeerida, veebipõhise õpetamise jaoks sobivaid strateegiad ja õpikeskkonna vahendeid valida ning õpikeskkonda disainida.  Haridustehnoloogi ülesandeks on koordineerida e-õppe ja IKT alast tegevust, leides uusi innovaatilisi lahendusi, arendades, nõustades ja toetades kooli personali ning õpilaskonda digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis. (Eesti Haridustehnoloogid, kuupäev puudub).

Haridustehnoloogia rolli määrtalemisel alushariduses tuginen nii eelpool esitatud mõistete segitustele kui ka oma kogemusele.

Lasteaias õppealajuhatajana töötades näen igapäevaselt olukordi, kus haridustehnoloogia kasutamine annakas juurde palju võimalusi õppetegevuse kvaliteedi tõstmiseks ka lasteaias. Tuginedes oma eelnevale kogemusele saan kindalt väita, et tehnoloogia kasutamine lasteaia tegevustes annab võimluse arendada just lasteaia õppekavas esitatud  ja minu arvates kõige olulisiemaid oskuseid – üldoskuseid.  Vaadeldes lasteaia õppetegevusi, kipuvad õpetajad kasutama tihtipeale traditsioonilisi õppemeetoteid ning keskendutakse niiöelda ainevaldkondade oskuste ja teadmiste omandamisele, tahaplaanile jääb sihipärane ja planeeritud üldoskuste arendamine – kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused jne. Tihti õpetajad eeldavad, et need oskused arenevad lapsel niiöelda kõigemuu kõrval. Siinkohal saab suunata haridustehnoloog kasutama tänapäevaseid võimalusi, mis on uued ja huvitavad.

Näide: 6 aastased lapsed õpivad seeni tundma. Traditsiooniliselt minnaksesellise teema puhul  kahte teed:

• Võetakse rühgma pildimaterjal, raamatud ja toimub pildivaatlus, arutelu.
• Minnakse õppekäigule metsa, kus võimalik seenega tutvuda oma loomulikus keskkonnas.

Kumbki lähenemine ei ole vale, küll aga jääb tihti see tegevus õpetajakeskseks. Mõlema meetodi puhul on lastel suhteliselt väike võimalus ise suunata oma tegevust, mõelda, leida seoseid varem õpituga – näiteks võtta seen ja välja uurida, mis on seene nimi ja  kas see on söödav või mürgine.

Sellise lähenemise võimaluse annaks aga tehnoloogia. Kasutades seeneaabitsa rakendust tahvelarvutites, saaksid lapsed kas toas või metsas teha koostööd – lastest moodustatakse rühmad,  rühm otsib endale ühe seene, seejärel otsitakse koos seeneaabitsast visuaalse võrdluse tulemusel õige seene pildi, saadatkse teada seene nimi ning määratakse eelenvalt õpetaja poolt selgituste kaudu selgeks õpitud tingmärgi järgi seene söödavuse. Kui ollakse metsas, saaks seenest teha pildi ja seen saaks jääda oma keskkonda, kui teda ei korjata söögitegemise eesmärkil kaasa. Lapsed peaksid sellise meetodi kasutamisel suhtlema, tegema järeldusi looma seoseid, tegema koostööd ja samas ka saaksid arendada ja rakendada juba omandatud oskuseid. Õppetegevuse kvaliteet tõuseks.

Kõike seda lugedes võib tunduda, et see on lasteaia lapsele liiga raske, kuid ei. Lapsed on nutikad ja moodustades sellised rühmad, kus on erinevate oskuste ja arengutasemetega lapsed saavad nad koostööd tehes sellise ülesandega hästi hakkama.

Kogu selle arutelu tulemusel olen veendunud, et alushariduses on haridustehnoloogil väga suur roll õpetajate mõttemaailma muutmisel, tehes seda  läbi väikeste toetavate mõtete ja ideede jagamisega. Haridustehnoloog peab alguses olema pidevalt olemas positiivse toena ja abivalmina. Ilma nende omadusteta eesmärgini ei jõua. Kui õpetajad on saanud esimese eduelamuse, läheb juba areng kiiresti. Olen seda ise tunda saanud.

Teise valdkonnana oma töös näen  praegu kogu lasteaia dokumentatsiooni keskkonna süstematiseerimist  ja samas paindlikult tööle saamist. Näen palju dubleerimist ja liiga palju erinevaid eraldiseisvaid dokumente, mida saaks ühtse süsteemi ja keskkonna kasutusele võtmisega vähendada ja optimeerida.

 

Kasutatud kirjandus:

Eesti Haridustehnoloogid (kuupäev puudub). Haridustehnoloogidest.  Loetud 14. September 2015 aadressil http://www.haridustehnoloogid.ee/haridustehnoloogidest/

HITSA Innovatsioonikeskus (kuupäev puudub). Koolitusprogramm Tuleviku õpetaja sõnaraamat. Loetud 14. September 2015 aadressil http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/sonaraamat/

 

 

This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.

 

Haridustehnoloogia ja taristu

Peale seda, kui olen alustanud õpinguid haridustehnoloogi eriala, on mul olnud vaja oma tuttavatele väga palju kordi seletada mis on haridustehnoloogia ja kes on haridustehnoloog. Püüdsin seletada oma teadmiste põhjal, sest tegelikult ju ei ole ma päevagi töötanud haridustehnoloogina. Kõik, mis olen teinud, olen teinud enda huvist ja sisetundest lähtuvalt. Mõtlesin, et teen siis endale selgeks mida tähendab haridusthenoloogia ja haridustehnoloog.

Koolitusprogramm „Tuleviku õpetaja“ kodulehel olevast sõnaraamtust võime lugeda selgitust mõistele haridustehnoloogia  – haridusthnoloogia (ingl.k. educational technology)   on interdistsiplinaarne (ainetevaheline) valdkond, mis kaasab endas inimesi, protseduure, ideid, tehnoloogiat ja kõige selle organiseerimist, et analüüsida probleeme ja kavatsusi, nende rakendamist ja hindamist ning kõikide selliste probleemide lahendusi, mis võivad tekkida mistahes õppimise käigus.  Haridustehnoloog (ingl.k. educational technologist) on samale allikale tuginedes  isik, kes aitab sisu-spetsialistidel õppeprotsessi planeerida, veebipõhise õpetamise jaoks sobivaid strateegiad ja õpikeskkonna vahendeid valida ning õpikeskkonda disainida.  Haridustehnoloogi ülesandeks on koordineerida e-õppe ja IKT alast tegevust, leides uusi innovaatilisi lahendusi, arendades, nõustades ja toetades kooli personali ning õpilaskonda digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis. (Eesti Haridustehnoloogid, kuupäev puudub).

Tuginedes eelesitatud  selgitustele võin öelda, et minu kogemus on olnud osaliselt vastav mõistetega. Ma olen suunanud õpetajaid nägema seoseid ja võimalusi õppetöö läbiviimiskes infotehnoloogiliste vahenditega  ning samas toetanud neid uute vahendite, keskkondade ja materjalidega töötamisel. Samas ei ole ma jõudunud süvitisi tegeleda probleemide analüüsiga ja ise disaininud õpikeskkonda. Seega, minu roll on olnud rohkem seotud taristuga. Minu eelmises töökohas Sillaotsa Koolis, kus töötasin õppealajuhatajana, viisime koostöös kolleegiga  läbi õpetajatele õpitubasid, kus õpetasime kasutama erinevaid õpikeskkondi ja veebipõhiseid õpivahendeid. Lisaks selle viisime läbi ka sisekoolitusi iPadi rakenduste kasutamiseks õppetöös. Igapäevaselt abistasin õpetajaid pisimuredega nii arvutite, iPadide, appleTV kui ka printeri ja helitehnikaga.
Kuna olen just vahetanud töökohta, siis on minu juhendamise ja toetamise suunitlus muutunud. Lohkva Lasteaed vajab tehnoloogiliseks arenguks visiooni ja tegevuskava. Hetkel piirdub minu haridustehnoloogiline juhendamine õpetajate arvutoskuse täiendamises ja ideede „istutamises“.

Minu suurim eduelamus on seotud nii haridustehnoloogilise nõustamise kui ka taristu kasutamisega. Olles Sillaotsa Koolis pannud õppe- ja kasvatustegevuse üheks aastaeesmärgiks IKT vahendite kasutamise suurem protsent igapäevases õppetöös nii koolis kui lasteaias, olin ma ise eesmärgi saavutamise suhtes natuke skeptiline. Ma olin täiesti kindel, et kaasa tulevad ja vahendeid hakkavad rakendama vaid mõned õpetajad. Ma olin kindel,  et selle eesmärgi täitmine saab olema väga vaevarikas ja veenmisrohke protsess. Kuid tegelikult läks vastupidi. Tänu pidevale toetamisele ja ühistele õpitubadele said õpetajad üle oma hirmust tehnika ees ja hirmust laste ees eksida.  Olulist rolli mängis siinkohal ka tõsiasi, et õpetajatel lubati iPade ka koju kaasa võtta ja konkreetse vahendi või rakendusega tutvuda.
Sama fenomeen ilmnes ka lasteaia osas, kus ei olnud küll iPade arvuliselt niipalju kui koolis, kuid õpetajad kasutasid olemasolevaid vahendeid leidlkult ja väga loovalt. Olles saanud maitse suhu, tulid lasteaiaõpetajad juhtkonna juurde juba konkreetsete soovidega arendada lasteaia taristut. Rühmadesse sooviti ekraane, lisaks olemasolevale sooviti juurde  projektoreid ja appleTV-d  ja iPade.

Olen täiesti kindel, et minu väljakutse lähiajal saab olema meie lasteaias digipöörde läbiviimine ja õpetajate digipädevuse arendamine. See on valdkond, mis alushariduse maastikul on veel lapsekingades. Põhikooli riiklikus õppekavas on esitatud teiste pädevuste hulgas ka digipäevus (Põhkooli riiklik õppekava 2014). Õppekava kirjeldab, millise oskused peaks olema õpilane põhikooli lõpuks omandanud. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sellist pädevust ei ole esitatud (Koolieelse lasteaesutuse riiklik õppekava 2011 ). Euroopa liidu nõukogu on teinud omad järeldused alushariduses loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel ning kutsub üles liikmesriike  looma vastavad tingimised  õpetajate digipädevuse  arendamamiseks (Euroopa Liidu Teataja 27.05.2015). Eesti elukestva õppestrateegia üldharidusprogrammis 2015-2018 on esiletõstetud vajadus nüüdisajastada alushariduse õppekava ja uuringutele tuginedes viia õppekavasse väärtus- ja meediakasvatuse teemad (Eesti elukestva õppe strateegia…). Seega võib järeldada, et digipädeuvse saavutamine ka alushariduses on aktuaalne teema.
Oma asutuse olukorda analüüsides, olen jõudnud arusaamisele, et esmajärjekorras on mul vaja kaardistada meie taristu ja tuua välja vajadused erineva riistvara soetamiseks ning põhjendada selle vajadust nii direktorile ning omavalitsusele. Oma eelnevale kogemusele tuginedes võin öelda, et õpetaja ei saa hakkata arenema ja kasutama tehnoloogiat kui tal reaalselt ei ole seadmeid mida oma töös kasutada.  Vaja on luua toimiv Wifivõrk, soetada töökindlad arvutid õpetajatele  ja tahvelarvutid õppetöös kasutamiseks lastega. Kui oleme suutnud parandada oma taristu olukorda  same järgmise sammuna planeerida konkreetsed koolitustegevused ja luua ka võimalused koolitusel õpitut rakendama.

Teine väga suur väljakutse on lasteaia õppetöös digivahendite kasutamise põhjendamine lastevanematele. Olen korduvalt kokkupuutunud lastevanemate negatiivse suhtumisega nutiseadmetesse. Lastevanemate arvamus on, et nendega lihtsalt mängitakse ja ei õpita midagi. Miks peaks laps lasteaias nutiseadet kasutama kui ta kodus nagunii teeb seda pidevalt? Jah, vanemate mõtteviisi muutmine saab olema suur väljakutse, kuid usun, et see on võimalik.

Kasutatud kirjandus:

Eesti Haridustehnoloogid (kuupäev puudub). Haridustehnoloogidest.  Loetud 14. September 2015 aadressil http://www.haridustehnoloogid.ee/haridustehnoloogidest/

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 üldharidusprogramm (08.04.2015). Loetud aadressil

https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_uldharidusprogramm_2015-2018.pdf

HITSA Innovatsioonikeskus (kuupäev puudub). Koolitusprogramm Tuleviku õpetaja sõnaraamat. Loetud 14. September 2015 aadressil http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/sonaraamat/

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava  2011. Loetud 15. September 2015 aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv

Nõukogu järeldused alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel. (27.05.2015) Euroopa Liidu Teataja  C 172  lk  17-21. Loetud aadressil file:///C:/Users/acer/Documents/HT/dab551ab-0432-11e5-a4c8-01aa75ed71a1.et.pdfa1a.pdf

Põhikooli riiklik õppekava  2014. Loetud 15. September 2015 aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011009?leiaKehtiv

This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.