RSS

Category Archives: Haridustehnoloogiline taristu

Taristuseminari lõputöö

Minu taristuseminari lõputöö Lohkva Lasteaia Digisammud on mitme aine tööde ja projektide põimik. Olen oma õpingutes püüdnud jälgida põhimõtet, et kõikides ainetes püüan kodused ülesanded või rühmatööd siduda meie lasteaia arengule vajalike aspektidega. Nii ongi minu esitatud töös kokku põimitud Riistvara koolis, Projektijuhtimine tarkvaraarenduses ja Taristuseminari ainete väikesed ja suured ülesanded.

Minu eesmärk oli luua Lohkva Lasteaiale tehnoloogilise arengu nägemus, plaan ja samas seda ka juba järkjärgult ellu viia. Tore on tõdeda, et siiani on kõik sujunud ja uus eelarveaasta algus toob meie majja palju uut ja põnevat. Võibolla kõrvaltvaatajale võib tunduda, et meie sammud  ei ole just kõige suuremad, kuid meie jaoks on nad väga olulised.

Oma projekti raames teen ka koostööd Maiga Hallapiga, kellega ühiselt teeme “Kõik iPadist” blogi .

Minu esitlus
http://app.emaze.com/@AFLRRTII/lohkva-digisammudPowered by emaze 

Advertisements
 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 09/12/2015 in Haridustehnoloogiline taristu

 

Sildid: ,

Mac OS, MS Windows, Android

Olen  kogu oma tööl käimise aja  (20 aastat)  kasutanud Windowsi süsteemi. Võib küll mõelda, et kui nii pikalt mingi süsteemi kasutaja olla, siis peaks seda tundma ja oskama  läbi ja lõhki. Kuid aja jooksul on ju ka see süsteem muutunud. Pikalt sai kasutatud Windows xp ja siis Windows 7, 8, nüüd 10. Iga kord tuleb midagi uut ja jälle alustad õppimist ja ümberharjumist.

Viimane viis aastat olen kasutanud igapäevases elus ja ka töös iPadi, ios süsteemi. Hiljuti tutvusin ka  iPhonega. Mac arvutit olen näppida saanud vaid ühes meie riistvara loengus, seetõttu jääb minu võrdlus vaid iPadi, iPhone kogemusele. Olen juba arusaanud, et ios süsteemis on arvuti ja nutiseadmete sisu suhteliselt sarnane ja see mulle meeldib.  Ma järjest rohkem pooldan ios süsteemi just tema kompaktsuse pärast – kalendrid, kontaktid jne erinevate rakenduste sisu kõik on sünkroniseeritav. Nii palju kui jõudsin Maci näppida, nägin, et arvutis on lihtsalat võimalusi rohkem. Näiteks GarageBand rakendus on arvutis rohkemate võimalustega. Samas näiteks Page  ja  Number on oma sisult sarnased. Need siis on paralleelsed programmid Word ja Exelile. Olen palju kuulund väidet, et kui iosega teed dokumentatsiooni tööd, siis seda Windowsisse üle tuua ei saa – see on nüüd küll müüt. Kõik on võimalik tuua üle teise süsteemi, tuleb vaid natuke vormistust seadistada.

Ma tean, et IT „poisid“ ei salli ios süsteemi, sest see on suletud. Ka mina olen kohati kokkupuutunud selle probleemiga (näiteks lisamälu võimalus nutiseadmel), kuid siis tuleb leida lahendus, minna väikese kaarega ( näiteks kasutada pilveteenust) ja ikkagi saab asjad lahendatud. Mina ei hakka mingeid mega süsteeme looma, ülesanded ja tegevused, milleks minul on vaja arvutit, tahvlit, telefoni, saan ma hästi lihtslat tehtud ios süsteemiga.  Loomulikult jätkan ma Windowsi ja ios  süsteemide kasutamist paralleelselt, sest tööl jäävad Windows arvutit, kuid isiklikult soovin endale ka ühe ios arvuti soetada. Paralleelsus on hea, treenib mõtlemist ja oled kursis mõlema poolega. Kõik süsteemid tahavad kliente ja seetõttu ka arenetakse nii, et tarbijal oleks järjest vähem takistusi. Selle näiteks sobib hästi minu hiljutine kogemus lahedalt koolituspäeval, kus tutvustati interaktiivset tahvlit Seewo. See oli minu jaoks esimene kokkupuude tahvliga, mis on Windowsi põhine, omab Android sisu ja on võimalik siduda ka kas kaabliga või siis üle wifi ios seadmetega. See on see, mida olin otsinud. Tahvel on multi-touch ekraaniga, mis on just lasteaias väga oluline näitaja – tahvlil saab korraga mitu last toimetada. See on näide sellest, et erinevad tootjad pingutavad, et erinevad süsteemid toimiksid koos. Mis saab paremat olla!

Vot sellist tuleviku ma ootasin ja kes teab mis meid veel ees ootab!

image

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 13/11/2015 in Haridustehnoloogiline taristu

 

Kus ma käinud, mis ma näinud, mida teada saanud!

 

Kogemus

Käidud on ju palju ja nähtud veel rohkem. Taristuseminar on olnud minu jaoks väga hariv aine. Juba sellepärast, et ma ei ole Tallinnaga väga tuttav olnud. Nii et, sain kaks ühes – nägin huvitavaid ja erinevaid asutusi ja süsteeme ning samas õppisin ka Tallinnat tundma ja Tallinnas liiklema. Juba julgen ka autoga päälinna minna :).

Muljet avaldas mulle meie käikutest kõige suuremal määral HITSA. Ma ei olnud seal varem käinud ja sain sealt kohe kamaluga infot, mida saan oma asutuses kohe kasutada ja rakendada. Liitsin ennast ka haridustehnoloogide listiga, kust loodan informatiivset ja operatiivset infot saada. Kuna ma Oru lasteaias käia ei saanud, siis jagan oma muljeid hoopis Tallinna Suitsupääsupesa lasteaia külastusest. Käisin seal Tartumaa lasteaedade direktorite õppereisil. Me läksime sinna küll tutvuma Persona Dolls metoodikaga, kui avastasime, et see lasteaed on taristus väga innovaatiline võrreldes paljude teiste lasteaedadega. Igas rühmas olid interaktiivsed tahvlid, arvutitest rääkimata ja asutuse suund oli paberivabable tegevusele. Ma olin väga üllatunud, kuna siiani on jäänud mulle mulje, et Tallinnas ei ole eriti võimalik innovaatiliselt tegutseda, igat sammu kontrollib ja reguleerib linnavalitsus. Üllatus oli meile suur, kui saime teada, et lasteaia eelarve antakse kogu ulatuses lasteaia direktori otsustada. Juht ise jagab, planeerib ja otsustab. Ta peab vaid talle antud numbriga toime tulema. Siit siis tõsiasi, lasteaedade olukordade probleemiks ei ole omavalitsuse sekkumine, vaid valikute tegemine ja juhtimisvõimekus.
Teine väga positiivse kogemuse olen saanud Tartu Terakese lasteaiast, kus kasutatakase igapäevases õppetöös iPade. Seal sain rahustava tunde, et riistavara ei ole vaja ületähtsustada.
Mõlema lasteaia puhul võib öelda, et nad on heaks eeskujuks, kuna seal on jõutud arusaamisele, et riistvara on vaid vahend, mitte pidev ja läbiv teema. See on teadmine, mis peaks jõudma kõigi lasteaedade juhtide, õpetajate ja lastevanemate mõttemaailma. Tahvelarvuti, interaktiivne tahvel, arvutid, jne, neid kõiki tuleb teadlikult ja targalt kasutada, siis võidavad kõik.

Turvalisus

Turvalisus ja isikukaitse on praegu päris aktuaalne teema. Olen arutlenud õpetajatega piltide ja videote ülelaadimise teemal. Arvamused jagunevad tihti kaheks. Osade arvates on parem tegutseda põhimõtte järgi –  parem karta kui kahetseda. Et pahandust ei tekiks, siis ei ole vaja lastega pilte ja videoid avalikult üle panna. Teised arvavad, et kui aga on tegemist kinnise grupi või blogiga, siis võiks ikka pilte ja videoid vanematega jagada. See annab ju ülevaate ja tagasiside lapse tegemistest lasteaias.
Ise arvan, et enne kui tonti näha tuleks küsida. Esimese asjana on vaja lastevanematele selgitada, mis eesmärgil ja milliseid pilte ja videoid teeme ning seejärel küsida nõusolek lapse pildistamiseks ja filmimiseks õppetegevuse jäädvustamiseks. Usun, et kui nõnda toimetada, siis ei ole lastevanematel ka midagi selle vastu, kui vahel mõni hästi välja tulnud õppevideo või pilt ka lasteaia avalikule veebilehele või FB lehele pannakse.

Võti on suhtlemises! 

6954663897_769cc58c5b_n

 
3 kommentaari

Posted by &emdash; 09/11/2015 in Haridustehnoloogiline taristu

 

Sildid: , ,

Uuring Lohkva Lasteaia digipöördeks valmisolekust

Meie lasteaias läbiviidud uuringud on ühistöö. Kuna meie  lasteaia õpetaja Tea Hermann õpib Tallinna Ülikoolis lasteaiaõpetaja eriala lisaerialana ka haridustehnoloogiat, siis ühildasime oma kodutööd. Olen selle eest Teale väga tänulik.
Kuna lasteaias on seadmete kättesaadavus piiratud, siis keskendusime kahele teemale ja viisime läbi ühe küsitluse personali hulgas ja ühe lastevanemate hulgas. Küsitlused koostati Google Drive keskkonnas ja jagati läbi meililistide.

Küsitluste teemadeks oli:
1) milliseid veebikeskkondi  või veebivahendeid kasutavad Lohkva Lasteaia õpetajad ja juhtkond töö planeerimiseks, läbiviimiseks ja lastevanematega suhtlemiseks;
2) lastevanemate arvamuse seoses IKT vahendite kasutamisega lasteaia õppetöös.

Personali küsitluse tulemused

Personali küsitluslink ja kokkuvõte on kättesaadav õpetaja Tea Hermanni blogist (Hermann, 2015).
Küsitluse tulemusel selgus, et õpetajad kasutavad vaatamata vähestele tehnilistele võimalustele mitmeid keskkondi ja on valmis õppima ja omandama uusi teadmisi ja oskuseid. Hetkel kasutatavad keskkonnad on õpetajale pigem planeerimise abivahendid ja tegevuse illustreerijad kui reaalsed õppeeesmärgil kasutatavad vahendid.

image

Uute inimeste lisandumisega lasteaia kollektiivi on saadud ideid, mida võiks kasutama hakata vanematega suhtlemiseks (näiteks rühma FB kinnine grupp).

Lastevanemate küsitluse tulemused

Lastevanemate küsitluse tulemusi ei saa üldistada kogu maja vanemate arvamusena, sest 76 lapse lapsevanematest vastas vaid 18, kuid mingi info me enda jaoks siiski saime.

Vanemad kinnitasid keskkondade kasutamises infot, mida juba õpetajatelt olime saanud. Riistvaralise kasutamisega seotud küsimused olid aga meie jaoks suhteliselt positiivsed. Nii nagu me eeldasime, siis vägapalju lapsed on kodus kokkupuutunud nii arvutite kui ka tahvelarvutitega.

Lastele võimaldatakase kasutada seadmeid nii multikate vaatamiseks kui ka erinevate rakenduste kasutamiseks.

image

Lapsevanemad suhtusid enamus  positiivselt (18st 4 oli vastu) erinevate seadmete kasutamisse lasteaia õppetöös. Küsitluses lõin koos näidisvideotega loetelu seadmetest , mis võiksid meie arvates olla esmased vahendid töös lastega. Järgneval joonisel on näha milliseid seadmeid soosivad lapsevanemad  kõigie rohkem.

image

Väga head meelt tegi aga vanemate soov saada rohkem teada, kuidas kasutada õpetlikke rakendusi kodus. Siin kohal on lasteaial võimalus lapsevanemaid õpetada ja suunata, et lapsed kasutaksid seadmeid ka kodus õigesti ja turvaliselt.

image

Kokkuvõtvalt võib kahe küsitluse tulemuste kohta öelda, et õpetajad ja lapsevanemad on valmis arenema ja tegema koostööd, mis annab mulle tohutult innustust jamotivatsiooni.

Kasutatud kirjandus:

T. Hermann, (2015). Haridustehnoloogi praktika I, Lohkva Lasteaia õpikeskkondade kaardistus. personal. ( ajaveebi postitus). Loetud aadressil https://hermanntea.wordpress.com/2015/10/09/haridustehnoloogi-praktika-i/

 
Lisa kommentaar

Posted by &emdash; 14/10/2015 in Haridustehnoloogiline taristu

 

Sildid: , , , ,

Kuidas tagada kolleegide teadlikus riistvara kasutamise ja keskkondade kasutamises?

Olles käinud nüüd juba mitmes taristu loengus, on mitu korda jäänud kõrvu lause – ühel päeval lihtsalt tuuakse mingi tehnika ning haridustehnoloog või it-juht peab hakkama vaatama mis selle tehnikaga teha saab. Minul tekib siinkohal küsimus – kuidas üldse on võimalik, et selline olukord tekib? Minul sellist kogemust ei ole olnud. Kõik seadmed, mis on asutusse toodud, on juhtkonna poolt eesmärgipäraselt planeeritud ja soetatud. Pole kordagi olnud juhust, kus keegi tuleb uksest sisse ja ütleb, näete, siin on selline vidin, kas tahate?

Enne igat suuremat ostu on tehtud kolleegidega arutelu, põhjendatud valitud riistvara ostmise planeerimist ja kuulatud ära õpetajate arvamus. Tavaliselt on tulnud vajaduse signaal pigem õpetajatelt. Kõige rohkem oli meil (minu eelnevas töökohas Sillaotsa Koolis) vaja teha selgitustööd iPadide ostmise kohta, sest õpetajatel puudus kokkupuude nutiseadmetega. Selle olukorra lahendas direktor järgmiselt – algselt soetasime vaid paar seadet ja andsime need personaalseks kasutamiseks. Selle valiku, kes saab seadme, tegi direktor, lähtudes õpetaja huvist ja motivatsioonist seadet tundma õppida. Tingimus oli, et iPadi tuleb hakata kasutama ka õppetöö läbiviimiseks. Kuna meil ei olnud veel lastele iPade kätte anda, siis kasutas  õpetaja apple tv-d pildi kuvamiseks. Õpetaja lasi ka õpilastel ükshaaval iPadis toimetada ja oma tehtud tööd näidata. Selgituseks, et Sillaotsa Koolis olid klassid väikesed – vanemas astmes suurim klass 10 õpilast.
Selline lähenemine tekitas huvi ka teistes õpetajates ja järjest rohkem tuldi uurima, mida nemad oma aines saaksid teha. Kui ostsime iPade klassis kasutamiskes juurde, polnud meil enam muret, kas seadmed jäävad seisma. Kohe tekkis järjekord. Järgmise sammuna tegime juba töötubasid, õppisime iPadi erinevaid funktsioone ja rakendusi. Samamoodi saime ka SMART tahvlid aktiivsesse kasutusse – toimusid kolleegilt kolleegile õpitoad ja jagati oma kogemusi ning materjale. Sillaotsa Koolis ei ole kunagi olnud probleemi, et SMART tahvel on lihtsalt valge tahvli eest.

Praeguses töökohas on asi keerulisem, sest kui ei ole seadmeid, siis on ka keeruline motiveerida interaktiivseid seadmeid kasutama. Hetkel planeerime enda majja uuel eelarveaastal soetada mõned iPadid. Kui seadmed on olemas, siis planeerin kindlasti läbi viia õpitubasid, kus õpetajad saaksid õppida seadet tundma, saaksid tuttavaks erinevate rakendustega, mida kohe lastega töös kasutada.
Oleme just tegemas valikut, milline e- lasteaia keskkond majas kasutusele võtta. Meie tingimus on, et keskkond peab sobima kõigile osapooltele – nii juhtkonnale, õpetajatele kui ka lastevanematele.

Kui oleme jõudnud oma arengus niikaugele, et on olemas seadmed ja kulunud natuke aega nende kasutusele võtmisest, tuleb kindlasti teha vaatlusi ja analüüsida, kuidas seadmeid kasutatakase. Praeguses olukorras olen jälginud rühmade nädalakavades milliseid veebimaterjale õpetajad õppetegevuse läbiviimsel kasutavad ja tõdenud, et valdavalt vaadatakase koos lastega kas multikaid või loodusvideosid youtube -st. Ehksiis, laps saab küll visuaalse pildi, kuid puudu jääb tegutsemise ja mõnikord ka õppimise poolest. Siit tuleb ülesanne mulle –  õpetajaid on vaja õpetada ja suunata, kuidas neid videosid vaadata nii, et järgneks ka õppimine.

Leian, et väga oluline on õpetajate tegevuse suunamine seoses tehnoloogia kasutamisega, Õpetajad on vaja viia arusaamiseni, et tehnoloogia on lisa töövahendi, mis aitab muuta õppimise mitmekülgsemaks ja huvitavamaks. Tuleb vältida olukorda, kus tehnoloogia muutub vaid mugavaks lapsehoidjaks.

 
1 kommentaar

Posted by &emdash; 12/10/2015 in Haridustehnoloogiline taristu

 

Sildid: ,

Kaitstud: Infostruktuuri/taristu toimine

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

 
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.

Posted by &emdash; 30/09/2015 in Haridustehnoloogiline taristu

 

Sildid:

Haridustehnoloogia ja taristu

Peale seda, kui olen alustanud õpinguid haridustehnoloogi eriala, on mul olnud vaja oma tuttavatele väga palju kordi seletada mis on haridustehnoloogia ja kes on haridustehnoloog. Püüdsin seletada oma teadmiste põhjal, sest tegelikult ju ei ole ma päevagi töötanud haridustehnoloogina. Kõik, mis olen teinud, olen teinud enda huvist ja sisetundest lähtuvalt. Mõtlesin, et teen siis endale selgeks mida tähendab haridusthenoloogia ja haridustehnoloog.

Koolitusprogramm „Tuleviku õpetaja“ kodulehel olevast sõnaraamtust võime lugeda selgitust mõistele haridustehnoloogia  – haridusthnoloogia (ingl.k. educational technology)   on interdistsiplinaarne (ainetevaheline) valdkond, mis kaasab endas inimesi, protseduure, ideid, tehnoloogiat ja kõige selle organiseerimist, et analüüsida probleeme ja kavatsusi, nende rakendamist ja hindamist ning kõikide selliste probleemide lahendusi, mis võivad tekkida mistahes õppimise käigus.  Haridustehnoloog (ingl.k. educational technologist) on samale allikale tuginedes  isik, kes aitab sisu-spetsialistidel õppeprotsessi planeerida, veebipõhise õpetamise jaoks sobivaid strateegiad ja õpikeskkonna vahendeid valida ning õpikeskkonda disainida.  Haridustehnoloogi ülesandeks on koordineerida e-õppe ja IKT alast tegevust, leides uusi innovaatilisi lahendusi, arendades, nõustades ja toetades kooli personali ning õpilaskonda digiajastu vahendite ja võimaluste kasutamisel õppeprotsessis. (Eesti Haridustehnoloogid, kuupäev puudub).

Tuginedes eelesitatud  selgitustele võin öelda, et minu kogemus on olnud osaliselt vastav mõistetega. Ma olen suunanud õpetajaid nägema seoseid ja võimalusi õppetöö läbiviimiskes infotehnoloogiliste vahenditega  ning samas toetanud neid uute vahendite, keskkondade ja materjalidega töötamisel. Samas ei ole ma jõudunud süvitisi tegeleda probleemide analüüsiga ja ise disaininud õpikeskkonda. Seega, minu roll on olnud rohkem seotud taristuga. Minu eelmises töökohas Sillaotsa Koolis, kus töötasin õppealajuhatajana, viisime koostöös kolleegiga  läbi õpetajatele õpitubasid, kus õpetasime kasutama erinevaid õpikeskkondi ja veebipõhiseid õpivahendeid. Lisaks selle viisime läbi ka sisekoolitusi iPadi rakenduste kasutamiseks õppetöös. Igapäevaselt abistasin õpetajaid pisimuredega nii arvutite, iPadide, appleTV kui ka printeri ja helitehnikaga.
Kuna olen just vahetanud töökohta, siis on minu juhendamise ja toetamise suunitlus muutunud. Lohkva Lasteaed vajab tehnoloogiliseks arenguks visiooni ja tegevuskava. Hetkel piirdub minu haridustehnoloogiline juhendamine õpetajate arvutoskuse täiendamises ja ideede „istutamises“.

Minu suurim eduelamus on seotud nii haridustehnoloogilise nõustamise kui ka taristu kasutamisega. Olles Sillaotsa Koolis pannud õppe- ja kasvatustegevuse üheks aastaeesmärgiks IKT vahendite kasutamise suurem protsent igapäevases õppetöös nii koolis kui lasteaias, olin ma ise eesmärgi saavutamise suhtes natuke skeptiline. Ma olin täiesti kindel, et kaasa tulevad ja vahendeid hakkavad rakendama vaid mõned õpetajad. Ma olin kindel,  et selle eesmärgi täitmine saab olema väga vaevarikas ja veenmisrohke protsess. Kuid tegelikult läks vastupidi. Tänu pidevale toetamisele ja ühistele õpitubadele said õpetajad üle oma hirmust tehnika ees ja hirmust laste ees eksida.  Olulist rolli mängis siinkohal ka tõsiasi, et õpetajatel lubati iPade ka koju kaasa võtta ja konkreetse vahendi või rakendusega tutvuda.
Sama fenomeen ilmnes ka lasteaia osas, kus ei olnud küll iPade arvuliselt niipalju kui koolis, kuid õpetajad kasutasid olemasolevaid vahendeid leidlkult ja väga loovalt. Olles saanud maitse suhu, tulid lasteaiaõpetajad juhtkonna juurde juba konkreetsete soovidega arendada lasteaia taristut. Rühmadesse sooviti ekraane, lisaks olemasolevale sooviti juurde  projektoreid ja appleTV-d  ja iPade.

Olen täiesti kindel, et minu väljakutse lähiajal saab olema meie lasteaias digipöörde läbiviimine ja õpetajate digipädevuse arendamine. See on valdkond, mis alushariduse maastikul on veel lapsekingades. Põhikooli riiklikus õppekavas on esitatud teiste pädevuste hulgas ka digipäevus (Põhkooli riiklik õppekava 2014). Õppekava kirjeldab, millise oskused peaks olema õpilane põhikooli lõpuks omandanud. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sellist pädevust ei ole esitatud (Koolieelse lasteaesutuse riiklik õppekava 2011 ). Euroopa liidu nõukogu on teinud omad järeldused alushariduses loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel ning kutsub üles liikmesriike  looma vastavad tingimised  õpetajate digipädevuse  arendamamiseks (Euroopa Liidu Teataja 27.05.2015). Eesti elukestva õppestrateegia üldharidusprogrammis 2015-2018 on esiletõstetud vajadus nüüdisajastada alushariduse õppekava ja uuringutele tuginedes viia õppekavasse väärtus- ja meediakasvatuse teemad (Eesti elukestva õppe strateegia…). Seega võib järeldada, et digipädeuvse saavutamine ka alushariduses on aktuaalne teema.
Oma asutuse olukorda analüüsides, olen jõudnud arusaamisele, et esmajärjekorras on mul vaja kaardistada meie taristu ja tuua välja vajadused erineva riistvara soetamiseks ning põhjendada selle vajadust nii direktorile ning omavalitsusele. Oma eelnevale kogemusele tuginedes võin öelda, et õpetaja ei saa hakkata arenema ja kasutama tehnoloogiat kui tal reaalselt ei ole seadmeid mida oma töös kasutada.  Vaja on luua toimiv Wifivõrk, soetada töökindlad arvutid õpetajatele  ja tahvelarvutid õppetöös kasutamiseks lastega. Kui oleme suutnud parandada oma taristu olukorda  same järgmise sammuna planeerida konkreetsed koolitustegevused ja luua ka võimalused koolitusel õpitut rakendama.

Teine väga suur väljakutse on lasteaia õppetöös digivahendite kasutamise põhjendamine lastevanematele. Olen korduvalt kokkupuutunud lastevanemate negatiivse suhtumisega nutiseadmetesse. Lastevanemate arvamus on, et nendega lihtsalt mängitakse ja ei õpita midagi. Miks peaks laps lasteaias nutiseadet kasutama kui ta kodus nagunii teeb seda pidevalt? Jah, vanemate mõtteviisi muutmine saab olema suur väljakutse, kuid usun, et see on võimalik.

Kasutatud kirjandus:

Eesti Haridustehnoloogid (kuupäev puudub). Haridustehnoloogidest.  Loetud 14. September 2015 aadressil http://www.haridustehnoloogid.ee/haridustehnoloogidest/

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 üldharidusprogramm (08.04.2015). Loetud aadressil

https://www.hm.ee/sites/default/files/ministri_kaskkiri_uldharidusprogramm_2015-2018.pdf

HITSA Innovatsioonikeskus (kuupäev puudub). Koolitusprogramm Tuleviku õpetaja sõnaraamat. Loetud 14. September 2015 aadressil http://tulevikuopetaja.hitsa.ee/sonaraamat/

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava  2011. Loetud 15. September 2015 aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv

Nõukogu järeldused alushariduse ja põhihariduse rolli kohta loovuse, innovatsiooni ja digipädevuse edendamisel. (27.05.2015) Euroopa Liidu Teataja  C 172  lk  17-21. Loetud aadressil file:///C:/Users/acer/Documents/HT/dab551ab-0432-11e5-a4c8-01aa75ed71a1.et.pdfa1a.pdf

Põhikooli riiklik õppekava  2014. Loetud 15. September 2015 aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011009?leiaKehtiv

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution 4.0 International License.

 
3 kommentaari

Posted by &emdash; 16/09/2015 in Haridustehnoloogiline taristu

 

Sildid: ,