Teadmusjuhtimise I moodul, – L. J. Ponzi, M. Koenig “Knowledge management: another management fad?”

I Moodul – Ülesanne 2

L.J.Ponzi, M.Koenig Knowledge Management: Another Management Fad?

Kas teadmusjuhtimine on mööduv ja ajutine moodne lähenemine infojuhtimises või on sellel püsivam mõju?

Artiklis käsitletakse kolme erinevat infojuhtimise suunda ning võrreldakse neid uue teadmusjuhtimise suuna ja printsiipidega.
Teadmusjuhtimine sai alguse 1990. aastate alguses ja erinevad teadlased defineerivad teadmusjuhtimist erinevalt. Artiklis on esitatud mõne autori arvamused teadmusjuhtimisele. Ponelis ja Fair-Wessels (1998) arvates on teadmusjuhtimine strateegiliselt uus lähenemine infojuhtimises, Davenport ja Prusak (1998) väidavad, et teadmusjuhtimine on teadmiste talletamise, jagamise ja suunamise protsess, Skyrme (1979) arvab, et teadmusjuhtimine on väga efektiivne süsteemne tegevus, mille käigus luuakse, kogutakse, organiseeritakse, uuritakse ja kasutatakse teadmisi.

Artiklis on väljatoodud  esilekerkinud infojuhtimise suunad, mida nimetatakse 1990-ndate aastate  tööstusliku kogukonna kvaliteedi tõstmise moesuundadeks – kvaliteediringid (Quality Circles), äriprotsesside liitumine (Total Quality Management), ja äriprotsesside juhtimine (Business Process Reengineering).
Artiklis käsitletud mudelite kasutamise ajalise perioodina vaadeldi viie aasta perioodi, mille jooksul hinnati, kas mudel on jäänud kasutusse või on see olnud vaid hetkeline „moehullus“. Selle väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks kasutati erinevaid ilmunud artikleid. Kõikide eelpool nimetatud mudelite kasutamise kõrgperiood  kestis keskmiselt viis aastat, peale mida mudeli kasutamine rauges.

Teadmusjuhtimise kontseptsioon on aga püsinud kauem kui viis aastat ja seda täiendatakase pidevalt. Seega on artikli autorid seisukohal, et teadmusjuhtimine on püsiv, kuid vaatamata edule ja püsivale kasutamisele, vajab see veel põhjalikumat analüüsi edasi arenemiseks.

Kasutatud kirjandus:

Ponzi, L. and Koenig, M (2002). Knowledge management: another management fad? Information Research, 8 (1), paper no. 145 http://InformationR.net/ir/8-1/paper145.html]

 

 

Teadmusjuhtimine I moodul

I moodul – 1. ülesanne

1. Teadmusjuhtimise mõiste ja olemus

Teadmusjuhtimine (Knowledge management) kätkeb endas organisatsiooni eksisteerimiseks ja arenguks vajalikku informatsiooni.  Teadmisjutimine annab võimluse kohanduda globaalses ja kiiresti muutuvas ühiskonnas, säilitades organisatsiooni väärtused ja tugevused. Teadmusjuhtimine loob organisatsioonis oleva potensiaali maksimaalse kasutamise võimaluse. Kasutades teadlikult teadmusjuhtimist on võimalik luua tingimused teadmuse loomiseks, jagamiseks ja rakendamiseks. Teadmusloomise eesmärgiks on leida vahendid, mille kaudu saaks muuta töötajate personaalsed teadmised ja  kogemused uueks ressursiks järgmise teadmuse loomiseks. Luues organisatsioonis süsteemi ja võimalused omavahelise kogemuse jagamiseks, loome sootsa pinnase kogu organisatsiooni kvaliteedi tõstmiseks. Oluline on siinkohal teadlikult tegutseda saavutatud teadmuse säilitamiseks, et vältida teadmuse või info kadumist näiteks töötaja organisatsioonist lahkumisel.

2. Teadmusjuhtimise kontseptsiooni areng ja selle peamised esindajad

Teadmusjuhtimise mõiste on kasutuses alates 1980 aastast, kui Karl Wiigi võtis selle termini esimest korda kasutusele. Teadmusjuhtimisega on tegelenud mitmed teadlased Kimiz Dalkir, Gunnar Hedlund, Thomas H. Davenport’i, Bryant Duhon, Harry Scarborough. Kõik need autorid on käsitlenud teadmusjuhtimist kui protsessi, praktilise tegevuse valdkonda.
Kõige olulisemateks autoriteks peetakse ameerika tuntud juhtimisteoreetikut Thomas A. Stewart’i, kes lõi kontseptuaalse aluse organisatsiooni mittemateriaalse ressursi analüüsimiseks ning Jaapani majandusteadlaseid Ikujiro Nonaka ja Hirotaka Takeuchi, kes määratlesid teadmusjuhtimist kui organisatsiooni võimalust kohanduda muutuvas keskkonnas ja luua uut teadmist.

3. Teadmusjuhtimise arenguetapid ja neile iseloomulikud tunnused

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme arenguetappi:

Esimene etapp on seotud kiire info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arenguga 1990ndatel aastatel. Infokeskonna kiire areng andis võimaluse ka asutusesiseselt kasutada uusi võimalusi, et saavutada kiirem info vahetus erinevate struktuuride vahel ja vältida info kadumist. Selles etapis arenes kolm teadmusjuhtimise komponenti – teadmusvarade juhtimine, teadmustehnoloogiad ja teadmuse hindamine.

Teises etapis tõusis olulisele kohale inimressurss ja selle väärtused. Peeti oluliseks organisatsiooni sisest õppimist, kujunesid välja kogukonnad, kus jagati praktilisi kogemusi ja jagati teadmisi. Kujunesid välja mõisted  – organisatsiooniline õppimine, organisatsioonikultuur, intellektuaalne kapital.

Kolmandas etapis kerkis esile infosüsteemide olulisus seoses infodisaini- ja struktuuriga. Keskenduti otstarbekale info edastamise süsteemidele ja organiseerimisele, et kasutajal oleks lihtne leida vajalik info ja ta teaks kust ja kuidas info kätte saada. Teadmusjuhtimisse lisandusid mõisted – teadmiste arhitektuur, teadmuseestvedamine, muutustejuhtimise strateegia.

4. Teadmusjuhtimise lähtealused ja seosed teiste teadusvaldkondadega

Teadmusjuhimise lähtealusteks on organisatsiooni teadmine ja teadmus. Teadmusjuhtimise protsesse käivitav jõud võib olla tehnoloogiline, organisatsioonililne ja kultuuriline. Organisatsioonis tekib teadmuse saavutamise vajadus. Vaja on luua inimest väärtustav ja koostööle orienteeritud organisatsioonikultuur, mida toetab infrastruktuur ja juhtimissüsteemid.
Teadmusjuhtimine on väga tihedalt seotud organisatsiooni teadusega ja juhtimisteadusega, mis hõlmab endasi nii ärijuhtimist, kui mis tahes organisatsiooni juhtimist. Leian, et teadmusjuhtimist saab rakedada igas organisatsioonis. Erinevad teadlased seostavad teadmusjuhtimist raamatukogu ja  infoteadusega, kommunikatsiooniteadusega.

5. Infojuhtimisele ja teadmusjuhtimisele iseloomulikud tunnused

Infojuhtimine keskendub organisatsiooni tõhusale info haldamisele ja edastamisele, et saavutada paremisi püstitaud eesmärke. Informatsiooni saab talletada ja säilitada. Teadmusjuhtimine keskendub inimeste teadmistele, sest teadmus on inimesressursiga lahutamatult seotud. Seega teadmisjuhtimise oluline eesmärk on luua strateegiad, mille kaudud saab inimestes teamisi kasutada asutusele vajalikul hetkel.

6. Teadmiste tüpoloogia

Teadmiste tüpoloogias nimetatkase nelja komponenti – Andmed (Data), Informatsioon (Information), Teadmised (Knowledge), Teadmus/tarkus (Wisdom). Andmed sisaldavad endas informatsiooni. Teadmised on inidiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon. Teadmus on teadmised millegi kohta ja need võivad olla ni indiviidi teadmised kui ka organisatsioonilised teadmised, mille kasutamisel saavutatakase organisatsiooni eesmärk.

7. Teadmiste hankimise viisid ja allikad

Teadmusjuhtimises eristatakse kolme peamist teadmiste hankimise allikat:

• Parim kogemus või hea praktika (Best Practices) – organisatsioonis on olemas hea praktika kirjeldus, mis aitab paremini eesmärke saavutada.
• Organisatsiooni või korporatsiooni mälu (Organizational/Corporate Memory) – see koosneb erinevatest dokumentidest, mateerjalidest, andmetest, kirjesldustest.
• Praktikakogukonnad (Communities of Practice) – ühist huvivaldkonda omavate isikute võrgustik, mille kaudud jagatakse kogemusi ja teadmisi.

8. Vaikiv ja väljendatud teadmus.

Varjatud teadmus on isiklik teadmus, mille on inimene saavutanud läbi oma kogemuse ja mis on seotud tema veendumuste, uskumuste ja väärtustega. Varjatud teadmus võib olla nii tehniline kui ka vaimne. Inimene tihti ei pruugi ise teadagi, mida ta teab. Tema teadmus avaldub mingis konkreetses situatsioonis – näiteks jalgratta sõit.
Väljendatud teadmus on artikuleeritud teadmised. Inimene väljendab sõnades teadmisi, loob juhendeid, dokumente, kirjeldab protseduure jne.