RSS

Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga

Valisin sotsiaal-kultuurilise õppimise näiteks LePlannerist Tallinna Reaalkooli õpetaja Kristi Koiti loodud stsenaariumi “Ajaleheprojekt 6. klassis eesti keele ja kirjanduse õpetuses“.

Tegemist on pööratud klassiruumi põhimõtet kasutava õpistsenaariumiga, mille lõpptulemuseks valmib tehnoloogilisi vahendeid kasutades ajaleht, mida on võimalik printida välja ning säilitada ka loetava failina. Sihtrühmaks on 6. klass ning   ajaliselt on planeeritud kokku 8 õppetundi. Selles õpistsenaariumis on kirjeldatud esimest kahte paaristundi. Stsenaariumis on tehnoloogiakasutamise vajalikuse põhjenduseks toodud tõsiasi, et tänapäeva ajakirjanduse ja meedia aluseks on digitaalne keskkond, mis tõttu tuleb õppia neid vahendeid kasutama ka ajalehe tegemisel.

Stsenaariumi õpieesmärkideks on:

  • valib juhendamise toel suhtluskanali;
  • leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele,
  • kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
  • kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekstide tõlgendamisel ja seostamisel;
  • leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet internetist;
  • teab mõisteid ja oskab neid leida/kasutada: meedia, trükiajakirjandus, ajaleht, toimetus, intervjuu, reportaaž, arvamus/arvamuslugu, uudis, kuulutus, ajakirjandusfoto/karikatuur/joonis vmt, peatoimetaja veerg;
  • kasutab digitehnoloogiat sihipäraselt.

Käsitletav stsenaarium on sotsiaal-kultuurilist õppimist toetav.  Stsenaarium sisaldab nii individuaalset kui ka  rühma, paaris või kogu klassiga teostataviad tegevusi. Stsenaarium näeb ette õpilaste omavahelist suhtlemist ja koostöö ülesandeid.

Engeström ja Vähäaho on väitnud, et tegevusteooria teoreetiliseks aluskes on kollektiivne objektidele-orienteeritud tegevussüsteem, milles tegevusi realiseeritakse nii indiviidide kui ka rühma eesmärgipäraseid tegevusi (Pata, 2016).tegevusteooria

Kuuti (Pata 2016) tegevusteooria komponentide mudel näitab millised on seosesd õppija individuaalse tegevusem sutlemisega ja tulemustega.

Tuginedes eelnevale, saab luua paralleele teooria ja  käesoleva õpistsenaariumi tegevuste vahel. Õpilane peab iseseisvalt omandama teatud teadmised ja viima läbi individuaalsed tegevused, seejärel vahendama oma teadmisi ja saadud informatsiooni teistele õpilastele. Omavahel jagatud informatsiooni ja kogemuse põhjal luuakse objekt, mida uuesti täiendatakse saadud kogemuse ja teadmiste põhjal ning lõpptulemuseks valmib tulem, ehk siis käesoleva õpistsenaariumi põhjal valmis ajaleht.

Õpistsenaariumis rakendatakse kogukonnapraktikat, kus jagatkse nii horisontaalset tööjaotust – näiteks õpilased omandavad individuaalselt teadmised mingi valdkonna kohta, kui ka vertikaalset võimu ja alluvuse jaotust – moodustunud rühmades jagatakse ära tööülesanded, kes mille eest vastutab.

 

Kasutatud kirjandus:

Pata, K. (2016). Sotsiaal-kultuuriline õppimine digitehnoloogiaga. Loetud aadressil  https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/5loeng2016.pdf

 

Sildid:

Tegevustepõhine õpisüsteemi analüüs

Meie rühma ülesandena pidi iga rühma liige pildistama oma koeri erinevtes tegevustes ja tegevustele oli kokkulepitud konkreetsed märksõnad. Vahendina kasutasime Instagrami rakendust, kuhu lõime oma koerte nimelised kasutajad.

Meie rühmatöö tegevust koolitasandilt võiks kasutada õuesõppetegevusena ja eesmärgiks just oma ümbritseva elu jälgimine, märkamine ja reageerimine. Koondasime oma andmed Exeli tabelisse ja tegime risttabeli kõigi märksõnade ja rühmaliikmete andmetega.

Screen Shot 2016-04-17 at 10.09.50Risttabeli andmete põhjal saab analüüsida, milline õppija ona kõige aktiivsemalt rühmaülesannet täitnud, milliseid märksõnu kõige rohkem esineb jne.  Õpetaja saab saadud informatsiooni kasutada protsessi mõjutamiseks, õpilaste tegevuse reguleerisimiseks või suunamiseks. Samas võiks uurida, miks mingi märksõna esineb ühel kasutajal rohkem kui teisele? On selleks põhjuseks koera tõug, koeraga koosviibimise hetked või hoopis koera eluviis (tubane koer või õuekoer)?

Viide ülesandele  https://ifi7060.wordpress.com/about/3-kontaktpaev/

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 17/04/2016 toll Õpianalüütika

 

Õppematerjalide autoriõigus

Autoriõigus on  teema, millest on tõenäoliselt teadlikud enamus intelligentsed inimesed, kuid ikka kiputase selle vastu palju eksima ja hooletud olema. On ju igapäevane, et tehes kas kodus, koolis või lasteaias mingit kuultust või kutset või õppematerjali, minnakse piltide vajadusel esimese asjana pilte otsima Googlest. Seda olen ma ka ise teinud. Milles võib olla põhjus? Arvan, et esiteks mugavuses, teiseks aga teadmatuses. Tihtipeale ei teata, kust ja kuidas otsida avatud sisulitsentsiga pilte, videoid või helifaile. Isegi olen selle teadmise juurde jõudnud järkjärgult läbi koolituste ja soovituste.

Põhiliselt olen otsinud oma tööde ja tegemiste illustreerimiseks pilte, videoid ja ka helifaile.

Piltide lisamiseks oma blogidesse olen võimalusel teinud ise veebilehtedest ekraanipilti. Siinkohal on mul küsimus Hansule – kas ekraanipildi tegemine on ka vastuolus autoriõigustega?

Konkreetse eseme, koha või objekti pildi lisamiseks olen kasutanud piltide otsimiseks PIXABAY,  FREEIMAGES ja FLICKR keskkondi.

Screen Shot 2016-04-11 at 21.09.38

Pixabi lehelt saab otsida pilte, illustratsioone, videoid ja vektorjooniseid otsingusõna või kategooriate kaudu. Lehel avakuva väidab, et nende lehel on üle 610,00 pildi, video, illustratsiooni ja  vektorjoonise. Pilte on tõesti hulgaliselt ja valik on lai. Pildi alla laadimiseks ei ole vaja otseselt lehele sisse logida, tuleb valid suurus ja sisestada pildilt turvakood. Pildid on CC0 Public Domain litsentsiga ja annab loa kasutada pilte ka ärieesmärgil.

Freeimages lehelt saab otsida pilte. Leht pakub tasuta ja tasulist varianti. Tasuta variant annab piisavalt suure pildikoguse, seetõttu ei näe ma erilist põhjust, miks peaks liituma lehe tasulise poolega. Soovides pilti endale allalaadida, tuleb ennast sisse logida ja valida sobiv formaat ning suurus.

Screen Shot 2016-04-11 at 21.10.02

Freeimages lehel on oma litsents, mis lubab tasuta kasutada pilte:

  • digitaalselt kodulehtedel, blogides, sotsiaalmeedias, reklaamides, televisioonis ja rakendustes;
  • prinditud materjalides nagu ajakirjad, ajalehed, raamatud, flaierid;
  • dekoratiivsetel eesmärkidel
  • või isiklikul eesmärgil

 

Videoid olen siiani otsinud Youtube’ ist. Tänu viimasele loengule sain teada, et ka seal saab valida CC litsentsi. Seega jälle targem.

Minu jaoks kõige keerulisem on olnud leida helifaile ja heliefekte, mis oleksid CC litsentsiga toetatud. Siiani olen kasutanud iMovie programmi heliefekte ning hariduslikke CDsid. Hetkel osalen Koolielu portaalis “Juhendite koostamine” e-kursusel, mille käigus avastasin enda jaoks mitmeid veebilehti, kust saab otsida ja alla laadida vajalikke helifaile oma õppematerjali taustaks.

Muusika ja heliklippide leidmise keskkonnad:

Eeltoodud loendi võiks jagada kaheks – erinevate helide failid (olem helid, loomad jne) ja muusikapalad. Lasteaias on tihti vaja otsida just olmehelisid ja loomade hääli. Selleks on loetelus head lehed SoundBible, The Freesound Project ja SoundTransit. Teistelt lehtedelt leiab hulgaliselt erinevat muusikat, mida võimaldatakase alla laadida. Lehed kasutavad Creative Commons, Audio Commons. Jamendo lehekülg on loonud enda litsensi, mis lubab kasutada muusikat multimeedia projektides ja seda ka jagada.

Heli töötlemine ja lisamine pildimaterjalile või videole oli ka minu ülesanne meie rühmatöö sisust. Screen Shot 2016-04-11 at 22.52.49Meie rühmatöös kasutasin näitena HÄÄLED FARMIS õppematerjali. Meie rühmatöö puudseks on siiani fakt, et me ei ole kusagil välja toonud kust on pärit pildid ja heli. See viga tuleb meil parandada.

Kui oleme oma õppematerjali valmis saanud, siis peaks kindlasti sellel lisama Creative Commons litsentsi, mis luba õppematerjali kasutada ja jagada hariduslikul eesmärgil.

 

Sildid: ,

Kaitstud: Koolitusprotsessi juhtimine – õppekava

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

 
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.

Kirjutas &emdash; 06/04/2016 toll Koolitusprotsessi juhtimine haridusasutuses

 

Sildid:

Pilt

Situatiivne õppimine – avastusõpe.

Kolmanda kontaktpäeva teemaks oli situatiivne ja kogemulik õppimine. Tuginedes loengumaterjalile võib mõistet “situatiivne õppimine” selgitada lahti kui reaalses olukorras õppimist. Erinevad teoreetikud nagu Lave ja Wenger, Orey ja Nelson (Pata, 2016) rõhutavad, et situatiivses õppimises toimub õppimine reaalse hetkes, olukorras, kus on vaja lahendada mingi probleem või leida lahendus mingile olukorrale. Rõhutatakase, et ei ole otstarbeks teooriat ja praktiklist tegevust oma vahel lahutada.

Situatiivse õppimise teooria põhimõtted on sarnased lasteaias kasutatavatele avastusõppe või uurimusõppe või õuesõppe metoodikale. Eesti koolieelsete lasteaedade üheks alustalaks on Johannes Käisi üldõpetusmetoodika, mis põhineb just reaalsete olukordade ja esemete kaudu õppimisel.

käis õige

Johannes Käisi käsitlus

Veebipõise vahendi otsingutel võtsingi eesmärgiks leida keskkondi, mis sobiksid ka lasteaias kasutamiseks. Pean kahjuks tõdema, et sellist keskkonda ma ei leidnud. Otsingute raames leidsin aga lehekülje Avastusrada, mis annab võimaluse viia läbi erinevaid avastusretkesid üle terve Eesti.

Screen Shot 2016-03-30 at 17.01.09

Avastusraja läbitegemiseks on vajalik iOS (versioon 8), Android 4.4 või Windows Phone 8.1 operatsioonisüsteemidiel põhinevat mobiiltelefoni või tahvelarvutit. Lisaks on vajalik mobiilse interneti ühendus vähemalt 3G kiirusel ning telefonis sisselülitatud GPS-moodulit.

Esmalt tuleb valida asukoht Eestis, kus planeeritakse avastusõpet läbi teha. Valides konkreetse linna, avaneb uus valik.

Screen Shot 2016-03-30 at 22.29.21

Olles valinud konkreetse koha, tuleb ennast mängu registreerida, pannes kirja oma nime ja meiliaadrssi. Mängu saab läbida üksi või mitmekesi. Olles mängijad regitreerunud, saadab keskkond meili, kust saab edasised juhised.

Screen Shot 2016-03-30 at 16.59.24

Olles mängu sisenenud saab valida, millise objekti juurde mängija liigub, kuidas ta oma ümbrust peaba jälgima või avastama. Algab retk looduses või linna keskkonnas.

Screen Shot 2016-03-30 at 17.00.37

Dewey (Pata, 2016) arvamuse kohaselt peaks avastusõpe pakkuma õppijale kogemusi, mida saaks siduda igapäevase eluga. Lapsed õpivad ja omandavad paremini läbi kogemuse ja avastamise. Avastusrada kindlasti pakub seda. Õppija saab kogeda orienteerumist kaardi ja juhiste järgi, mida on igapäeva elus pidevalt vaja ning samas avastab ja õpib ka uut teda ümbritseva keskkonna kohta.

Avastusrada saab kindalsti kasutada ka avastuliku tsüklina, läbides siis erinevaid radu või jagades ühte rada mitmeks osaks. Seda kuidas tsüklit jagada, otsustab õpetaja, mis siin kohal loob võimaluse avastusrada kasutada ka lasteaialastega. Õpetaja valib välja sihtpunkti ja liigub koos latega, samala ajal õpetades ja toetades laste tegevust.

Lisaks võimalutsele, mida pakub avastusraja rakendus, on võimalik siduda õpetajal siia veel üks element – GPS kunst. Nutiseadme ja näiteks Endomodo rakenduse abil salvestatakse käidud rada, prinditakse välja ning hiljem lastakse lastel  kunstitegevuses tekkinud kujutis illustreerida. Sellisel juhul rakendub ka uuriva õppimise element – laps uurib, mis kujutis on tekkinud, läheneb loovalt, kirjeldab ja jutustab, mida tema arvates kujutis kujutab, ning illustreerib selle.

Lähtuvalt oma eesmärgist – leida rakendus  või keskkond, mis sobiks situatiivseks õppimiseks lasteaias – jõudsin tulemuseni, et lasteaias saaks edukalt kasutada kogemuslikuks ja situatiivseks õppimiseks nutiseadmete abil M-õpet.

Kautatud kirjandus

Pata, K. (2016). Situatiivne ja kogemuslik õppimine. https://ifi7056.files.wordpress.com/2016/01/4loeng2016.pdf  Loengu konspekt.

 

Sildid: , ,

Pilt

Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Neljas teema oli minu jaoks väga põnev. Olen väga motiveeritud õppima nutiseadmete kasutamist õppetöös.

Olen varem kasutanud e-raamatuna õppematerjali tegemiseks Book Creator rakendust, mis on saadaval nii Android kui ka IOs seadmetele, Skitch  rakendust jooniste tegemiseks ning kasutanud juhendi loomiseks ja jagamiseks ka iSSUU keskkonda.

Allalaaditud fail (2)    Allalaaditud fail (3) – koopia – koopia  issuu

Kuna lasteaialastele ei ole mõistlik teha lihtsalt vaatamise ja kuulamise õppematerjale, siis keskendusin just nendele rakendustele, mille kaudu saan koostada õppematerjale õpetajate abistamiseks. Minu eesmärk on luua juhendeid, mis aitavad meie lasteaia õpetajaid iPadi kasutamisel ja õppetöös rakendamisel. Minu praegune huvi on ekraanivideo võimaluse kasutamine iPadis. Video tegemiseni ma veel jõudnud ei ole, küll aga sain esimese kogemuse katsetades Educreations ja ShowMe appe. Mõlemad rakendused on saadavad Ipadile ja mõlemal rakendusel on ka oma veebikeskkond.

EDUCREATOR

icon175x175Educreator tasuta variant võimaldab esitluses lisada pilte, joonistada ja kirjutuada erivärvi pliiatsiga, lisada tekstivälja, valida 4 erinevat tausta. Pilte saab paigutada ja  pöörata nii nagu on vajadus. Tasulises variandis saab veel lisaks valida materjale veebist, lisada dokumente.

 

 Esitlusele saab lisada kõne, kuid sellega tekkis minul probleem – nimelt ei saanud sassi läinud kõnet kustutatada. Kõne eemaldamine või parandamine käis trimmimise teel mis oli väga tülikas.

SHOWME

download
ShowMe meeldis mulle rohkem. Ka see rakendus annab tasuta variandis mõned võimalused, kuid tasulises variandis on valik oluliselt laiem kui Educretoris. ShowMe -s on laiem värvivalik ja taustade valik. Kindlasti võiks see meeldida muusikaõpetajatele, sest siin saab valida ka noodijoonega tausta. Sarnaselt Educreatorile saab lisada esitlusse pilti nii seadmest kui ka veebist.  Kõne lisamine materjalile käis salvestamise teel ja kui soovisid midagi vahepeal muuta sai salvestamise panna pausile. Küll aga oli ka siin võimatu salvetatud teksti kustutada ja uuesti teha.


Tegin valmis ühe lihtsa materjali, peale mida põrkusin väga tõsise probleemi pihta. Nimelt ei õnnestunud mul kuidagi kontot luua, et tehtud tööd salvestada. Konto loomine ebaõnnestus nii iPadis kui ka veebilehel. Seetõttu, ei saa ma ka oma katsetust siin näidata 😦

Ma arvan, et kui ma saaksin selle probleemi lahendatud, siis kasutaksin lihtsate asjade õpetamiseks ShowMe rakendust edaspidigi.

 

Sildid: , , ,

Weeb 2.0 vahendite kasutamine

Vastus kolmandas teemas püstitatud küsimusele milliseid sisuhaldusvahendeid olen kasutanud võiks olla järgmine – enesele teadmatagi olen Veeb 2.0 vahendeid kasutanud päris mitmeid – Weebly, Blogger, WordPress.
Pean tunnistama, et see mõiste oli minu jaoks segane ja arusaamatu. Siiani ei olnud väga süüvinud selle mõiste olemusse. Wikipeedia seletab seda mõistet lahti järgmiselt “Veeb 2.0 on teise põlvkonna veebidisain, mis võimaldab inimestevahelist infovahetust ja koostööd suhtlusvõrgustike, vikide, veebipäevikute, RSS-toidete, ühisjärjehoidjate, ühismärgendamise, ühistarkvara, veebiprogrammiliideste ning mitmesuguste veebiteenuste kaudu.”  Ehk siis see on vahend veebikeskonnas, kuhu saan koguda mulle olulise info ja materjalid, mida saan jagada ning kus saan suhelda teemast huvituvate inimestega.

Minu kogemus

Põldoja (2016) märgib, et Veeb 2.0 sisuhaldusvahendeid  võib jagada ajaveebiplatvormideks, vikiplatvormideks ning lihtsateks kodulehekülje sisuhaldussüsteemideks. Minu kogemused piirduvad ajaveebiplatvormi ja kodulehekülje sisuhaldamisega.
Erinevatel eesmärkidel olen koostanud Bloggeris mitmeid ajaveebe. Mis tänasel päeval on jäänud minu eelmise töökoha varanduseks.

Praegusel hetkel olen hakanud rohkem kasutama WordPressi ja Weeblyt. WordPressi kasutan nüüd võibolla õpingute tõttu, sest varem ei olnud ma selle keskkonnaga väga tuttav. Ennem õpinguid alustasinTartumaa koolieelsete lasteasutuste juhtide ühenduse blogi pidamisega, kuid jäin seal paljude asjadega hätta. Tänaseks on minu okused märgatavalt paranenud.
Weeblyt olen varem kasutanud oma e-porfolio loomiseks, eelmises töökohas kogemuste kogumise keskkonnana ning oktoobris alustasin meie lasteaiale kodulehe loomisega, kuhu koondame kõik meile olulise info ja kogemuse.
Kõigil neil keskkondadel on omad head ja vead, pead olema nutikas et saada tulemus, mis sobib.

Minu jaoks on olnud kõige suurem dileema oma koostatud veebikeskkonna saatusega, kui sa vahetad töökohta. Kuna vahetasin sügisel töökohta, siis mõtlesin pikalt kuidas toimida. Jagasin oma eelmises lasteaias loodud veebikeskkondadele administraatori õigused õpetajatele, kes võiksid seda edasi toimetada, kuid praegu näen, et need lehed seisavad ja midagi ei toimu. Minu nimi on enamus postitustel küljes, vahepeal mõtlen, et kustutaks need need lehed…. Kuidas oleks õige?

Õppematerjalide loomiseks loodud keskkonnad

Lugemismaterjali läbitöötades, mõtlesin et õppematerjalide loomiseks mõeldud keskkondi uurin lasteaiaõpetajatele sobivuse aspektist lähtuvalt. Kõigepealt alustasin Õpiveebi uurimisega. Mõtlesin, et see on eestikeelne keskkond ja oleks lasteaiaõpetajatele sobilik. Pidin kahjuks pettuma, kuna see on koolikeskne keskkond ja lasteaiaõpetajal ei ole seal midagi teha. Järgmisena uurisin Open Author keskkonda. See jäi mulle silma juba siis, kui tegelesin repositooriumite uurimisega ning leidsin alusharidusele sobilikke materjale. Selles keskkonnas navigeerimine oli suhteliselt lihtne, nii et usun, et see sobiks lasteaiaõpetajatele küll. Vaja vaid inglise keelt osata.

Kõkkuvõtteks arvan, et veeb 2,0 vahendid annavad väga häid ja mitmekülgseid võimalusi oma eesmärkidest lähtuvalt materjale koostada ja koondada.

 

Kasutatud kirjandus
Põldoja, H. (2016). Veeb 2.0 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks.  Loetud aadresseil 13.03.2016 http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/veeb-2-0-vahendite-kasutamine-oppematerjalide-koostamiseks/
Veeb 2.0. (kuupäev puudub) Wikipeedia. Loetud aadressil 13.03.2016 http://et.wikipedia.org/wiki/Veeb_2.0

 

Sildid: ,

Digitaalse õppematerjali koostamine – Õpileping

Minu õpileping  sai seekord nii tehtud. Õpilepigu postituse viibimine on tingitud sellest, et pole suutunud lõplikke otsuseid teha, seetõttu sisaldab leping küsimusi. Loodan vastused saada õppejõuga vesteldes 🙂

 

Sildid:

Pilt

Magistritöö kava

Esimesel magistritöö seminari kontaktpäeval pakkusin välja teema, mida tänaseks tean, et ei ole võimalik teha nii nagu soovisin. Seetõttu vesteldes oma magistritöö juhendaja Kaire Kollomiga jõudsime alloleva teema valikuni.

Teema – Alushariduses rakendatavate veebikeskkondade sobivus juhtimise põhiülesannete ja juhtimistegevustega.

Probleemi kirjeldus

Eesti Vabariigi seadustest tulenevalt on erinevate asutuste juhtidel, sealhulgas ka  alusharidusasutuse (edaspidi lasteaed) juhil, kohustus täita erinevaid veebipõhiseid andmebaase. Koolieelse lasteasutuse seaduses (1999) on kohustus kanda õppeasutuse, pedagoogide ja laste andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS). Riikliku statistika seadusest (2015) on asutuse juhil kohustus esitada temalt nõutud statisitilisi andmeid. Maksukorralduse seadusest (Maksukorralduse seaduse muutmise seadus, 2014) tulenevalt on igal tööd pakkuval füüsilisel või juriidilisel isikul kohustus täita töötamise registrit, kuhu tuleb registreerida kõik töötajad.

Eelnimetaud infosüsteemid ja registrid on kohustuslikud igale lasteaia juhile. Kuid lisaks neil on erinevate kohalike omavalituste töökorraldusest tulenevalt pandud lasteaia juhtidele lisakohustusi nagu näiteks  tsentraalsete digitaalsete dokumendiregistri (Amphora), raamatupidamisprogrami, lasteaia avalduste registri või muu sellise näol.

Lasteaia paberivaba ja efektiivsema tööplaneerimise ja dokumenteerimise eesmärgil  on paljud direktorid omal valikul ja soovil võtnud veel lisaks kasutusele erinevaid veebipõhised süsteeme ja keskkondi.
Kogu selle mahu juures tekib küsimus, kui palju riigi poolt kohustuslikud andmebaasid toetavad juhtimistegevust ning milline on nende väljund haridusasutuse jaoks?
Kohustuslikud ja omal valikul kasutusse võetud keskkonnad nõuavad pidevat juhi tähelepanud ja aja planeerimist.  Juht peab suutma pidevalt jälgida, millal ta mingis andmebaasis peab andmeid sisestama ja uuendama. Igasse andmebaasi on vaja ka eraldi sisse logida.

Seos teoreetilise baasiga

Eesti elukestva õppe strateegias 2020 (2014) rõhutatakse, et strateegia rakendamise edukus sõltub iga  osapoole vastutustundlikust ülesannete täitmisest. Õppeasutuse juhile on strateegias püstitatud ülesanne tagada õppeasutuse strateegiline juhtimine, õppimise kujundamine ja arengut toetava organisatsioonikultuuri loomine ning õpetajate professionaalse arengu toetamine. Sama dokument seab strateegilise eesmärgina kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades digikultuuri integreerimise õppeprotsessi ning märgib, et tehnoloogilisest innovatsioonist inspireeritud pedagoogiline ja koolikorralduslik haridusuuendus peab toimima süstemaatiliselt, mille eelduseks on haridustehnoloogilise toe tagamine juhtkonnale, õpetajatele ja õppijatele kõigis õppeasutustes.
Tuginedes eelnevale võiks järeldada, et riik, luues erinevaid andmebaase, mõtleb väga teadlikult läbi, millist tuge mingi keskkond pakub õppeasutuse juhile ning millise tagasiside saab juht, tagamaks oma asutuse strateegilist juhtimist ja  kvaliteeti.
Magistritöö koostamise protsessis on eesmärk leida läbiviidud uuringuid mis uurivad veebipõhiste andmebaaside tuge juhtimisülesannete sooritamisel.

Uurimiseesmärk ja uurimisküsimused

FullSizeRender

Oodatav mõju, uus teadmine.

Magistritöö  teoreetilises osa koostatakse analüüs, kus tuginedes organisatsiooni juhtimise teooriale ja juhtimisülesannetele esitatakse võimalikud tehnoloogilised võimlused või vajadused, mis toetaks juhtimistegevust.
Magistritöö tulemusel selgub milliseid juhtimise põhiprotsesse toetavad olemasolevad veebipõhised andmebaasid ja infosüsteemid, millised keskkonnad dubleerivad andmeid ning milline on juhtide ootus keskkondadele. Töö tulemusel võiks esitada soovitusi haridusministeeriumile olukorra parendamiseks ja juhti toetavamaks muutmiseks.

Kasutatud kirjandus

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (2014). https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
Maksukorralduse seaduse muutmise seadus (2014) https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014002
Riikliku statistika seadus (2015). https://www.riigiteataja.ee/akt/13332259?leiaKehtiv
Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord (2016). https://www.riigiteataja.ee/akt/122122015037?leiaKehtiv
Koolieelse lasteasutuse seadus (1999) https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015022?leiaKehtiv
Avaliku teabe seadus (2016) https://www.riigiteataja.ee/akt/121052014024?leiaKehtiv

Edasised kasutatavad materjalid:

Belasco, J. A.,& Stayer, R. C. (2000). Piisoni lend. Tallinn: A. Y. Goldratt Baltic.

Brooks, I. (2006). Organisatsioonikäitumine. Üksik, rühm ja organisatsioon. Tallinn: Tänapäev.

Alas, R. (2002). Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon. Tallinn: Külim.

Alas, R. (2008). Juhtimise alused.Tallinn: Külim.

Drucker, P. F. (1999). Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks. Tallinn: Pegasus

Presenting the cloud as files and directories https://www-computer-org.ezproxy.tlu.ee/csdl/proceedings/e-science/2015/9325/00/9325a296.pdf

The Realization of Teacher Information Management System https://www-computer-org.ezproxy.tlu.ee/csdl/proceedings/icnisc/2015/1843/00/1843a034.pdf

 
Lisa kommentaar

Kirjutas &emdash; 02/03/2016 toll Magistritöö seminar

 

Sildid:

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid

Teine teema: sisupakettide koostamise vahendid tutvustas erinevaid võimalusi ja vahendeid kuidas digitaalseid õppevahendeid luua. Minu senine kogemus digitaalse õppevahendi loomisel on olnud vaid  õppedisaini alused aines ja riistvara koolis aines. Nende ainete raames kasutasin rühmatöös õppevahendi loomiseks Weeblit ning WordPressi.

Õppematerjlide läbilugemisel sain aru, et see on see teema, mida olen oodanud. Eelpool nimetatud ainete raames tekkis mul just mõte, et sooviksin luua oma lasteaiale õppematerjalide baasi. Oma katsetuseks õppematerjali loomisel valisin sisuks M. Laanpere aines “Õppedisaini alused” tehtud rühmatöö oma mooduli. Püüdsin samad kirjeldused ja ülesanded viia sisupaketti.

Algselt valisin Exe programmi, laadisin selle arvutisse, kuid sisu loomisega jäin hätta. Ei saanud aru, kus mida tegema peab. Kannatus katkes ja valisin teisena udutu.com keskkonna. Tänu juhenditele ja õppematerjalis olevale eestikeelsele juhendile sain väga algelise vahendi tehtud. Enamuses tulid tekstiga lehed, kuna selle teema juurde ei olnud mul pilte või videomaterjali olemas. Õppematerjali lõppu proovisin teha ensekontrolli, vastuste reastamise põhimõttel. Ka see ei õnnestunud mul 100%, jäi oskustest puudu. Ma tundsin, et sooviksin udutu keskkonda kellegiga koos kasutada, et selgeks saada kõik nüansid. Praegu jäid väga paljud lahtrid tühjaks. Pean ütlema, et vaatamata sellele, et ma kõigest aru ei saanud, oli see keskkond mulle põnev ja atraktiivne, vajab vaid harjutamist. Keeruliseks osutus minu jaoks hoopis zip file moodlesse toomine. Aitäh Hans, tänu sinu juhisele olen jälle targem. Teadmiseks teistele Maci kasutajatele, tuleb Safari seadetes ära võtta linnuke teksti ees, kus öeldakse et ava kohe zip file kui alla laed. Niisiis, moodlisse sai vahend viidud (kuigi ma ei tea, kas panin selle õigesse kohta 🙂 ), kuid teiste tehtud katsetusi mul siiski ei õnnestunud avada ja tutvuda.

Selle teema juures pean küll ütlema, et loodan, et meie järgmisel kontaktpäeval saame natuke rahulikumalt nende keskkondadega tutvuda ja oma küsimustele vastused.

Link minu katsetusele

 

Sildid: ,