Esimese loengu õppematerjalist “Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjaidesse” selgub mõiste “õpiobjekt” (Põldoja 2015) tähendus ja tunnused. Minu jaoks on rohkem tuttavad mõisted – e-õppematerjalid, veebipõhised materjalid, digitaalsed materjalid. Nüüd siis on ka minu teadmus selles vallas laienenud. Minu senised kokkupuuted õpiobjektidega on olnud seotud eeskätt enda arendamisega, erinevate koolituste ja ülikooli õpingutega. Kuna ma ise otseselt kedagi ei õpeta, siis pole ma õpiobjekte kasutanud õppetegevuse läbi viimiseks või ettevalmistamiseks.
Kõige rohkem olen ma kasutanud Koolielu repositooriumit. Sealt olen saanud tuge ja ideid nii oma töö jaoks kui ka otsinud õpetajatele tugimaterjale. Teise kanalina kasutan ma väga tihti Youtube, mis ei ole küll akadeemiline keskkond, kuid pakub siiski palju võimalusi juhiste leidmiseks konkreetsel teemal. Siinkohal peab muidugi tõdema, et Youtube juhisvideod ei vasta kõigile õpiobjekti omadustele.
Õpiobjekt ja selle omadused
Veebist leitud vahendite haldamiseks kasutan mitmeid variante. Vahendid, mida kasutan tihti, olen pannud Google Chrome järjehoidjaribale kaustadesse. Lisaks kasutan Getwapps järjehoidjalehte, kuhu olen teinud endale temaatilised lehed materjalide kiireks leidmiseks. Seda kasutan ka oma õpingute materjalide koondamiseks. Evernote korjan ma pigem juhuslikult leidtud kuid huvitavad kodulehed, mida aegajalt sirvin. Youtubis jälgin mõningaid kanaleid. Minu viimane leid Youtubis, mida ka oma õpetajatele soovitasin, on Ketriin Paabo kanal logopeedilistest jutukestest.
Minu lasteaia õpetajad kasutavad interneti oma töö mitmekesistamiseks ja ideede otsimiseks. Kasutatakse Pinteresti ja jälgitakse mitmeid blogisid, küll aga on nende jaoks võõras näiteks Koolielu portaal. Seetõttu olen võtnud oma eesmärgiks süstemaatiliselt hakata näitama ja soovitama nii Koolielu lehel olevaid õpiobjekte, kui ka teistel lehtedel leitavaid alusharidust puudutavaid materjale. Leitud materjalide koondamiseks koostasin sügisel Loov Lohkva kodulehe, kuhu tasapisi teen täiendusi. Lisaks kasutame me huvitavate ideede ja mõtete jagamiseks oma lasteaia Facebooki gruppi.
Meie majas ei ole veel jõutud sellele tasandile, et mõte oma õppematerjalide jagamisest veebikeskkonnas oleks mugav ja turvaline. Ikka jääb õhku küsimus, miks ma peaksin seda tegema? Seetõttu piirdume praegu tehtud tööde ja tegevuste kirjeldamisega meie Loov Lohkva lehel, kuid küll jõuame tasapisi ka sinna, et õpetajad julgevad oma kogemust ka õpiobjektina esitada ja pakkuda teistele.
Uurides kursuse materjalides viidatud erinevaid repositooriumeid, oli minu eesmärgis leida sellised repositooriumid, kust on võimalik saada õpiobjekte alushariduse valdkonnale. Minu esimene positiivne avastus oli HITSA repositoorium. Ma ei olnud seda varem kasutanud ja minu üllatuseks on seal mitmeid alusharidust puudutavaid õpiobjekte, mis on eesti keeles ja õpetajatele lihtsalt kasutatav. Oma eesmärki silmaspidades uurisin ka inglise keelseid repoitooriumeid ning jällegi sain positiive kogemuse osaliseks. OER Commons sisaldab mitmeid lasteaia ealiste laste õpetamiseks suunatud materjale. Sealt leidsin ka ühe Youtube kanali, mis toetab muusika kaudu kõne arendamist lasteaias.
Digitaalsete õppematerjalide koostamise esimene teema viis mind kokku uute ja huvitavate võimaluste ja ideedega. Olen leidnud endale keskkonnad, mida saan kasutada oma töös ja tutvustada meie õpetajatele. Ootan huviga järgmist loengut.
Kasutatud kirjandus
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskus. Õpiobjekt ja selle omadused. Loetud aadressil https://sisu.ut.ee/opiobjekt/avaleht-6
Põldoja, H. (2015). Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjaidesse. Loetud aadressil https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjali
HT15 