I Moodul – Ülesanne 2
L.J.Ponzi, M.Koenig Knowledge Management: Another Management Fad?
Kas teadmusjuhtimine on mööduv ja ajutine moodne lähenemine infojuhtimises või on sellel püsivam mõju?
Artiklis käsitletakse kolme erinevat infojuhtimise suunda ning võrreldakse neid uue teadmusjuhtimise suuna ja printsiipidega.
Teadmusjuhtimine sai alguse 1990. aastate alguses ja erinevad teadlased defineerivad teadmusjuhtimist erinevalt. Artiklis on esitatud mõne autori arvamused teadmusjuhtimisele. Ponelis ja Fair-Wessels (1998) arvates on teadmusjuhtimine strateegiliselt uus lähenemine infojuhtimises, Davenport ja Prusak (1998) väidavad, et teadmusjuhtimine on teadmiste talletamise, jagamise ja suunamise protsess, Skyrme (1979) arvab, et teadmusjuhtimine on väga efektiivne süsteemne tegevus, mille käigus luuakse, kogutakse, organiseeritakse, uuritakse ja kasutatakse teadmisi.
Artiklis on väljatoodud esilekerkinud infojuhtimise suunad, mida nimetatakse 1990-ndate aastate tööstusliku kogukonna kvaliteedi tõstmise moesuundadeks – kvaliteediringid (Quality Circles), äriprotsesside liitumine (Total Quality Management), ja äriprotsesside juhtimine (Business Process Reengineering).
Artiklis käsitletud mudelite kasutamise ajalise perioodina vaadeldi viie aasta perioodi, mille jooksul hinnati, kas mudel on jäänud kasutusse või on see olnud vaid hetkeline „moehullus“. Selle väljaselgitamiseks ja analüüsimiseks kasutati erinevaid ilmunud artikleid. Kõikide eelpool nimetatud mudelite kasutamise kõrgperiood kestis keskmiselt viis aastat, peale mida mudeli kasutamine rauges.
Teadmusjuhtimise kontseptsioon on aga püsinud kauem kui viis aastat ja seda täiendatakase pidevalt. Seega on artikli autorid seisukohal, et teadmusjuhtimine on püsiv, kuid vaatamata edule ja püsivale kasutamisele, vajab see veel põhjalikumat analüüsi edasi arenemiseks.
Kasutatud kirjandus:
Ponzi, L. and Koenig, M (2002). Knowledge management: another management fad? Information Research, 8 (1), paper no. 145 http://InformationR.net/ir/8-1/paper145.html]